Veeteede ameti teise jäämurdetööde hanke Pärnu ja Liivi lahel võitis Muuga sadamas puksiirteenust osutav AS PKL.
Pärnu ja Liivi lahe jäämurdetööde hanke võitis PKL
Veeteede ameti välissuhete ja info osakonna juhataja Dan Heering ütles, et jäämurdeleping sõlmitakse aktsiaseltsiga PKL tuleva aasta 1. jaanuarist 20. aprillini.
PKLi pakkumise jäämurdja prahiraha suurus ilma käibemaksuta ühe ööpäeva eest on 90 500 krooni, teatas amet. Jäämurdetööde tegelik kogumaksumus kujuneb vastavalt laeva tööl oldud rendipäevadele. Sellele lisandub kütusekulu, mis sõltub sadamat külastavate laevade arvust ja jääoludest.
Suvel välja kuulutatud riigihankele varujäämurdja leidmiseks Soome lahele ei laekunud ühtegi pakkumust. Pärnu ja Liivi lahe jäämurdetööde hankele tuli kaks pakkumist, teise pakkumise esitas OÜ Alfons Hakans.
Asenduslaevaks ettenägematute olukordade puhuks on Pärnu lahele broneeritud varujäämurdja PKLilt ka 2008. aasta algul. Varasema info põhjal kuulub PKL endisele Eesti merelaevanduse kaptenile Grigori Oništšenkole, Rein Tõnsonile ja Luksemburgi fondile.
Teenuse osutaja ülesanne on vajadusel teenuse osutamine laevade ja laevakaravanide abistamisel Pärnu sadamasse sisenemisel ja sealt väljumisel, kaasa arvatud laevade pukseerimine jääs.
Erinevalt esimesest luhtunud hankest seadis amet selle hanke puhul piirangu prahiraha suurusele ööpäeva eest, piirsummaks on märgitud 125 000 krooni. Veeteede ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja Martin Kaarjärv on põhjendanud BNSile eelmise hanke nurjumist sellega, et pakkujad küsisid liiga palju päevaraha.
Eelmisel hooajal abistas Pärnu laevateel kaubalaevu riigile kuuluva aluse EVA-316 kõrval laevakompanii Alfons Hakans jäämurdja.
Alates 12. detsembrist peab kõigil Pärnu sadamasse sisenevatel ja sealt väljuvatel jäämurdja teenindatavatel laevadel olema jääklass 1C Lloyd's registeri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ja peamasina võimsus mitte vähem kui 1600 kilovatti. Jäämurdja vedurlaev-pargas koosseise ei teeninda.
Veeteede ametil on alates 2004. aastast Rootsi mereadministratsiooniga jäämurdjate prahtimise leping, kuid seda vaid vabade laevade olemasolu korral. See annab võimaluse saada lisajäämurdja keskmise talve puhul, kuid karmimal talvel ei pruugi vabasid jäämurdjaid olla.