Anni akadeemia esimene poolaasta Pärnus möödus linnulennul

Anett-Kristiina Garmai (esiplaanil) ja tugiisik Ave Nõmm teevad pätusid, mis lähevad kingituseks Tartus asuvale Anni Grupi lasteaia mudilastele. Foto: Urmas Luik

Juunis Pärnus Kuninga tänaval uksed avanud Anni akadeemias olid jõulude eel kibekiired tööpäevad: täitmist vajasid mahukad tellimused, arvukad jõululaadad ootasid müügiks käsitööesemeid.

Jõulupühadest läks akadeemia pere teenitult väikesele talvevaheajale, uuesti tullakse kokku jaanuari alguses.

Pool aastat tegutsenud, 20-26aastastele erivajadustega noortele mõeldud akadeemia alustas viie õpilasega. Praegu on õppureid kolm, teist niisama palju töötab koolis tegevusjuhendajaid.

Noorte tegevust suunab teiste seas kevadel vabatahtlikuna keskusega liitunud Mairi Lilleleht, keda president mõni nädal tagasi vabatahtliku tegevuse eest tunnustas.

Anni erakutsekoolist on küll praeguseks saanud Lillelehele tööandja, kuid naisel on ikka harjumus pühendada oma vaba aegki akadeemiale. “Tulemused on seda väärt,” kinnitab Mairi, kes akadeemias majandab oma sõnutsi kõigega alates elektripirni soetamisest kuni arvete maksmiseni.

Näpud vildiseks

Et akadeemia õppekava, mille on koostatnud Anni Grupi juhatus, on praegu alles haridus- ja teadusministeeriumis kinnitamisel, täidab noorte argipäevi peamiselt kõikvõimalik käeline tegevus. Ent edaspidi, kui õppekava täies mahus tarvitusel, on 80 protsenti õppest praktiline, sest erivajadusega noored õpivad eelkõige tegevuse kaudu.

Mairi Lilleleht räägib, et suvel, kui akadeemias oli noori rohkem, algas ja lõppes päev koolimaja sisehoovis ja tegemisi jagus päevadesse enam kui praegu.

“Noored pidid õue ja maja koristama, peenarde eest hoolitsema, tegime ka käsitööd, sest käijaid-huvilisi oli turistide tõttu palju,” meenutab Mairi ja lisab, et nii mõnelegi õpilasele oli näiteks taimede kastmine esmane kogemus.

“Tõesõna, isegi pisikesed asjad võivad olla keerulised,” sõnab Mairi. “Mõnele noortest peab pühkimistki järjepidevalt õpetama, et ta ei teeks seda sihitult, vaid saaks aru, kuhu pühib.”

Sügistalvel algab akadeemia töö- ja õppepäev kell kümme. Päeva esimene ülesanne on korraldada koristusring, vaadata üle trepid, koridorid, kohvikuruumid. Kui need on korras, algab käsitöö, mis kestab õhtul nelja-viieni. Nõnda nii neil, kes tööharjutusel, kui neil, kes akadeemias oma esimesel töökohal. Töötukassa vahendusel proovib Anni akadeemias ametit üks inimene.

Usinate näppude all valminust torkab silma leidlik viltesemete galerii: muumid ja pätud Anni Grupi Tartu lasteaia põngerjatele, särtsakad kuusekaunistused, vildist rinnaehted …

Mairi räägib uhkusega, et esimene suurem tellimus Anni akadeemiale nägi ette 200 vildist võtmehoidja meisterdamise. “Viltisime piparkoogivormi järgi lillekesed, millele tegime peale tellija logo,” kirjeldab ta.

Heateo Sihtasutuse koostööpartneritele valmistati jõulukaarte ja -ehteid.

Et pühade-eelsesse aega mahtus palju laatu-turge, kannustasid müügid akadeemia nobenäppe nendegi tarvis töid valmistama. Pärnu kolledþi suurpuhastusturul läksid kaubaks lõngast sisuga viltpallikesed, Lions Livonia aga müüs nende toodangut Steineri aias jõululaadal. Kaartide ja viltesemete kõrval kuuluvad kooli käsitöösortimenti veel isetehtud seep ja puidust rinnaehted.

Mairi tunnistab, et õnneks on Anni akadeemial seni vedanud, sest tellimusi on tulnud parasjagu. Just nii palju, et noored neid täita jõuavad ja päevad monotoonseks ei lähe.

Tõsi, paarisaja võtmehoidja viltimine kiskus ajuti üksluiseks, ent sellest saadi üle. Mokalaata töölaua ümber Mairi meelest kuigi sageli ei teki, sest pidev lobisemine segaks nõelaga tööle keskendumist. Ent aeg-ajalt anekdootidega tuju üleval hoida – seda ikka.

Unistus köögist

Akadeemia esimene poolaasta sujus Mairi kinnitusel kenasti. Pisut järelemõelnuna nendib ta, et kõik pole ehk läinud päris nii, nagu akadeemia rajajad algul lootsid. “Näiteks köögi sisustamine venis ja selle lõpliku valmimisega on natuke segased lood,“ pajatab Mairi.

Akadeemia kohvikus ilutseb juba praegu kena kööginurk, ent see pole Mairi sõnutsi kaugeltki kõik, mis kavandatud. Koolipere tahaks avada kohviku koos pagaritöökojaga. Küpsetuskoda oleks kohviku varustamise kõrval otseselt seotud õppekavaga. Anni akadeemia õppekava näeb nimelt ette kolme eriala: puhastusteenindaja, abiaednik ja abikokk. Neist viimasena mainitu avamine sõltubki köögi valmimisest. Abiaedniku eriala lõpetanu võiks õpitut proovida akadeemia õuel, puhastusteenindaja nii köögis, kohvikus kui teise korruse kahekohalises majutustoas.

“Seega, uuelt aastalt ootakski kõige enam oma köögi ja pagaritöökoja valmissaamist,” unistab Mairi.

Lõpetanutele avaneks akadeemias võimalus panna end proovile oma esimesel töökohal. Aasta või paar, kuidas keegi vajab. “Siis aitaksime noore kuhugi edasi tööle, aga jääksime talle mentoriks. Juhendaks, abistaks, et noor suudaks ise tööturule siseneda. Sest ka erivajadusega noored püüdlevad parema poole,” sedastab Mairi.

Kui veel tulevikuplaanidelt kalevit kergitada, selgub, et edaspidi võiksid erakutsekooli esimese aasta õpilasi osaliselt juhendada vanema astme õppurid. Mairi jutustab, et Eestis on erivajadustega noorte üksteise juhendamine veel tavatu, ent põhjanaabrite juures on seda aastaid proovitud. “Soomes õpivad esimese ja teise kursuse noored koos ning edasijõudnud juhendavad esimese aasta noori. Koosõppimine on kasulik mõlemale, oma teadmisi edasi andes kinnistub kõik paremini,” räägib ta.

Võib arvata, et kui ministeerium annab õppekavale rohelise tule, liitub kooliga palju enam õpihimulisi, sest küsijaid-pärijaid jagub nüüdki.

Igale erialale on kavandatud seitse kohta, kokku oleks kool valmis õpet andma 21 erivajadusega noorele. “Ja igal juhendajal võiks olla kümme juhendatavat, see on maksimum,” tõdeb Mairi.

Et erakutsekooli vastu on huvi tuntud kogu Eestist, vajaks kool edaspidi õpilaskodu. Mairi arvates võiks see asuda Kuninga tänava õppehoonest kaugemal, et noored harjuksid iseseisvalt kodunt kooli ja tööle käima. Ta usub, et oma ühiselamu mõte võib teoks saada juba algava aasta esimesel poolel.


Swedbank toetab Anni Akadeemiat

Tänavu jõulukuul annetas Swedbank heategevusse pea 1,7 miljonit krooni, mille jagasid hääletuse tulemusena laiali Swedbanki enda töötajad.

Iga töötaja andis hääle just temale kõige südamelähedasema teema toetuseks, võimalik oli valida 20 organisatsiooni vahel,

MTÜ Anni Akadeemia kogus kolm protsenti häältest ning sai Swedbankilt toetuseks 50 610 krooni. Raha kasutatakse erivajadustega noorte tegevuste toetamiseks.