Pärnu pardid loodavad inimeste lahkusele

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanapargis on sinikaelpardid talvitunud aastaid, niisama kaua on leidunud linnusõpru, kes neid toidavad.
Vanapargis on sinikaelpardid talvitunud aastaid, niisama kaua on leidunud linnusõpru, kes neid toidavad. Foto: Ants Liigus

Keskkonnaamet soovitab asulates talvituvaid parte mitte toita, et nad võiksid lõuna poole lennata, paljud linnusõbrad aga arvavad sulelised nii hukka saavat.

Keskkonnaameti pressiteates nimetatakse asulates peatuvate sinikaelpartide ja kühmnokkluikede toitmist ebamõistlikuks. Veelindude toitmine rikub nende normaalset rändeinstinkti ja linnud ei lenda mõnusa toidulaua juurest enam lõuna poole vabasse vette toiduotsingutele.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Tõnu Talvi sõnutsi muudetakse veelinde talvel toites nende käitumisharjumusi, see aga on halb nii lindudele kui inimestele: linnud muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele, võivad tihedalt koos elades haigestuda ja nii üksteisele kui inimestele haigusi levitada.

Pärnu part on mugav lind

Aastaid Pärnu Vanapargis ja Vallikäärus talviti parte toitnud Tiiu Sööt ja Tiia Luhaäär nõustuvad, et lindudele oleks parem talveks soojale maale lennata. Paraku on Pärnu sadakond parti juba täielikult linnastunud ega paki talveks kohvreid niikuinii. “Loomulikult peaks lind inimese abita oma eluga toime tulema, aga praegu on nad siin ja neil tuleb aidata talv üle elada,” arvab Sööt. “Kust nad paksu lume alt toitu peaksid leidma? Selle asja eest võiks hea seista linnuklubi või jahimeeste selts.”

“Keskkonnaamet saatis oma teate väga valel ajal,” leiab Luhaäär. “Juba suvel oleks tulnud inimestele selgitada, et kui vesi lahti ja maa must, ei tohi parte sööta, sest see meelitab neid kohale jääma. Kui praegu toitmine lõpetada, siis ehk mõni lendaks ära, aga enamik mitte, sest nad on harjunud aastaid siit toitu saama ja sureksid muidu nälga. Mind on õpetatud, et nälg külmal ajal on kole ja hädasolijat tuleb aidata.”

Pärnumaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Jaan Liivson arvab teisiti. “Meil on praktika olemas: umbes kümme aastat tagasi toitsime parte siin mõne talve ja mida rohkem toitsime, seda rohkem neid juurde tuli,” meenutab ta. “Parki ei mahtunud enam ära, lõpuks viisime toidu ühe jahimehe krundile Rääma oja ääres, kuhu linde kogunes juba tuhatkond. Rekordina kulus ühel talvel seitse tonni otra.”

Liivsoni meelest on kohalikud pardid prisked küllalt ja näljasurm neid ilmselt ei ähvarda. Talvgi olevat praegu suhteliselt pehme ja Läänemeri osalt lahti, lisaks leiduvat lahtist vett allikates, tiikides ning kärestikes.

Luhaäär aga väidab, et Taanis, kus pardid tavaliselt talvituvad, on tänavune talv samuti erakordselt lumerohke ning seal kutsutakse meedia vahendusel just inimesi üles metsaloomi ja -linde toiduga aitama.

Looduslik valik või kaastunne

“Jääolusid peaks ilmakaartidelt uurima, aga vaba vesi tuleb Läänemerel vist Klaipeda kandis,” pakub Pärnumaa harrastusornitoloog Eedi Lelov. “Pardid on kiired lendajad, arvan, et nad jõuaksid sinna välja küll. Kui mitte, teeb looduslik valik oma töö.”

Lelovi meelest on talvine partide toitmine kahe otsaga asi, ühel kaalukaussidest on ratsionaalsus ja looduslik valik, teisel inimlikud emotsioonid ja kaastunne.

Inimene mängib partide paikseks jäämisel suurt rolli ja nii on linnud põlvkondade viisi linna talvituma jäänud.

Ebasoodsate olude kokkulangemise tõttu surid eelmisel talvel Tallinnas kümned luiged.

“Igaüks toimib oma südametunnistuse järgi, mina ei ütle partide söötmise kohta jah ega ei,” kommenteeris Lelov. “Eks neid söödeta ikka ja praegu tunduvad nad minu silmale elujõulised. Olen kuulnud, et pardid ööbivad linna biopuhastustiikidel, kuid pole seda veel kontrollinud.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles