Lumeuputus pani külamehe leiutama

Aleksander Võsanurm saab endaloodud seadeldisega poole tunniga puhtaks sadakond ruutmeetrit katust. Tema käsisahk ajab teeraja sisse lihtsa vaevaga. Foto: Ants Liigus

Laadi küla nupumees. Aleksander Võsanurm ehk Võsa Sass leiutas lumega võitlemiseks lihtsad abivahendid, mida igaüks võib ise järele teha.

Pärnu külje all jääv Tahkuranna vald võiks endale vabalt võtta Eesti leiutuskeskuse tiitli: alles kerkiva leiutajateküla Lotte kõrval on ridamisi ideid sündinud Laadi külas, kus nii igavusest kui vajadusest mõtleb asju välja Aleksander Võsanurm ehk Võsa Sass, nagu mees ennast ise nimetab.

Mõni aasta tagasi jalgpallipiljardi ehk sassingu leiutanud Võsanurme leiutamispisik on viimasel ajal indu saanud lumest, mis uputab nii tema koduküla kui ülejäänud Eestit.

Poole tunniga katus puhas

Katustel laiutava lume eemaldamiseks mõtles 65aastane mees välja abivahendi, millega ta oma sadakonna ruutmeetri suuruse majakatuse puhastavat poole tunniga.

Leiutis on iseenesest geniaalselt lihtne: umbes 60 sentimeetri laiuse tugeva vineeritüki ümber on kinnitatud riba tsinkplekki. Seadeldis on kinnitatud pika ridva otsa, millega räästa poolt katuseharja suunas sudides saab lumekihi katusekatte küljest lahti lükata. Ritva tagasi tõmmates jääb lumi agregaadi plekkriba taha kinni ja variseb maapinnale.

„Väga efektiivne riistapuu,“ kiitis Võsanurm eile katust puhastades oma kätetööd. „Midagi keerulist ei ole. Igaüks, kel vaja katust puhastada, võib sellise valmis meisterdada.“

Liiga lai ei tohi puhastuslaba leiutise autori sõnutsi olla, siis tulevat korraga liiga palju lund alla ja rookija võib laviini alla jääda. Seda kinnitavad räästa all kõrguvad poolteist meetrit kõrged hanged.

Võsanurme jutu järgi on värske lume lükkamine sellise riistaga naljamäng, rohkem võhma läheb vaja vanema lume puhul ja siis, kui katuse ja lumekihi vahele on jää tekkinud.

Leiutaja väitel pole rookijaga vaja iga päev katust puhastada. „Lükata tuleb siis, kui lumi on küllalt paks,“ õpetas ta. Sel talvel on Võsanurm oma maja katuse riistapuuga kaks korda üle käinud, lükates korraga maha umbes 20-30sentimeetrise lumekihi. Eelmisel talve suure lumega, kui leiutis sündis, teinud ta tuule alla 70sentimeetrisele lumevaibale.

Ehkki samal põhimõttel töötavate seadeldiste kirjeldusi leiab interneti avarustest, kinnitab Võsa Sass, et tema katusepuhastusvahend pole kuskilt maha viksitud. „Ma ei ole sellist riistapuud kusagil näinud,“ kinnitas mees..

Nagu ikka sündis katusepuhastaja tehniline lahendus Võsanurmel öösel. „Öösel lihtsalt tulevad igasugused mõtted,“ nentis Laadi küla leiutaja.

Uusim leiutis valmis pliidi ees

Katusepuhastaja pole sugugi Võsanurme viimane leiutis. Mehe uusim vaimusünnitis on käsisahk, mille isehakanud konstrueerija pani pliidi ees kokku üleeile televisioonis ülekantud suusavõistluse ajal.

Seegi abivahend on olemuselt ülilihtne: prügimäelt toodud nõukogudeaegsest auto katuseraamist on töötlemise käigus saanud kelk, mille ninas on plekkribast painutatud kolmnurkne sahk. Kaalu võib käsisahal olla kümmekond kilogrammi.

Sellist kelku enda järel lohistades saab kerge vaevaga igati viisaka teeraja – ei mingit labidatööd.

Sahaga kelk sündis Võsanurmel samuti praktilisest vajadusest. Et Laadi küla kaugem ots, kus leiutaja elab, jääb tiheasustusest paari kilomeetri kaugusele, ei lükka valla traktor teeotsa iga päev lahti. Nii tulebki elanikel endal jõudumööda oma liikumisrajad puhtad hoida.

Ligemale 80 sentimeetri laiuse teeraja tegemine paarisaja meetri kaugusele jääva suure teeni võtab Võsanurmel ainult edasi-tagasi jalutamise vaeva.

Leiutamisega teenida ei soovi

Lumega võitlemine pole Võsa Sassi leiutamisjanu ainuke nišš. Varem on Laadi küla mees kogunud tuntust sassingu ehk jalgpallipiljardi väljamõtlejana.

Sassingus võisteldakse 12 x 7,5 meetri suurusel poortidega piiratud väljakul, kus on 16 jalgpalli, mida tuleb lüüa nagu piljardis kuule. Mängus saab punkte platsi otstesse pandud 1,5 meetri laiuste tahvlite või väravate tabamise eest. Sassingu mõte sündis leiutaja peas 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste ajal.

Ühelegi leiutisele Võsanurm patenti võtnud pole ja raha ta nendega teenida ei kavatse. „Ei hakka mina sellega jändama. Las olla rahva rõõmuks, kui kellelgi peaks nendest abi olema,“ arvas Laadi küla nupumees.