Sauga valda ei tule Baltimaade suurimat tuulikuparki

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Kui algul oli Sõnajalgade osalusega Eurowind huvitatud Sauga valda veerand- ja seejärel poolesaja elektrituuliku püstitamisest, siis nüüdse seisuga tuleks neil piirduda mõne tuulikuga.

Sõnajalad on esindanud Sauga vallas osaühingut Eurowind, mille siht oli veel aasta tagasi rajada koostöös mitmel pool Euroopas tuuleparke omava või ettevalmistava ettevõtte Eurowind Internationaliga Sauga valda vastavalt võimalustele kuni 150megavatine tuulikupark.

Ettevõte tegi Sauga vallale ettepaneku reserveerida selleks umbes 450hektarine maa-ala Urge külas Sindi alajaama ümbruses paiknevatel põllumaadel 2008. aasta augustis. Asukoha valikul oli arendajale oluline argument Sindi alajaama lähedus.

Pärast seda on kaks ja pool aastat vaieldud tuulepargiks sobivate alade üle ja osaliselt selle tõttu on kolm aastat tehtud valla üldplaneering siiani kehtestamata.

Võrreldes üldplaneeringu eelnõu aastataguse kaardiga, on see maatulundusala, kuhu on lubatud rajada elektrituulikuid, jäänud kaardi viimases, nüüdses versioonis tunduvalt väiksemaks.

Sauga abivallavanem Harri Aas tõdes, et praeguse seisuga oleks ettevõttel võimalik Urge, Pulli ja Rütavere piirkonda paigutada paar kuni viis tuulikut.

Andke aega harjuda

Sauga vallavolikogu esimees Priit Ruut märkis, et tuulepargiala vähendamine arutati detsembris Urge raamatukogus koosolekul läbi ühes piirkonna elanikega, kohal oli arendajagi.

Kui ala vähendamisel elanikelt väga suurt vastuseisu tuulepargile enam polnud, kuigi vastased polnud õnnelikud sellegi variandi üle, siis arendajad nii väikse alaga rahule ei jäänud. Läinud nädala neljapäeval vaatasid planeerija, Eurowindi ja valla esindajad kaardi veel kord üle.

“Jäi õhku üks variant, et võib-olla saab siiski ala mingil määral laiendada. Minu mõte oli lasta vallavolikogul üle vaadata, milline variant saata enne kehtestamist maavalitsusse järelevalvesse, aga see on veel läbi arutamata,” selgitas Ruut.

Vallavolikogu esimehe selgitust mööda jäi tuulepargiala väiksemaks osaliselt looduskaitselistel põhjustel, kuna selgus, et ümbruskonna kotkad on vahepeal rännanud ja teinud pesi mujalegi.

“Kuid põhiliselt vähenes ala sellepärast, et kuigi alguses oli teemaks, et siia tuleb Baltimaade suurim tuulepark – kolossaalne ettevõtmine, leidsime, et mõistlikum oleks ikkagi alustada väiksest alast, et inimestel oleks võimalus harjuda,” põhjendas Ruut.

“Seda enam, et tuuleenergia on meile suhteliselt uus ja tundmatu ala ja me päris hästi ei tea, kuidas see mõjub tervisele. Kui see on saanud selgemaks neile inimestele, kes seal läheduses elavad, ja kui on tahtmist ja soovi, võib tulevikus seda ala laiendada,” lisas Ruut.

Vallajuht lisas, et igal juhul jääb jõusse nõue, et arendajal tuleb tuuliku püstitamine kooskõlastada elanikega, kelle maja jääb elektrituulikust kilomeetri raadiusesse.

“Kui maaomanik nii kangesti tahab, kas meil on siis õigust teda nii väga keelata? Aga mis kindlasti jääb, on 45 detsibelli müranorm, sellest lähemale ei lase me tuulikut panna,” kinnitas Ruut.

Räägu elanikud pole vastu

Teine tulevane tuulepargiala on Sauga vallas Räägu külas ja sinna soovib tuuleparki luua osaühing Dorioone Energy.

Dorioone Energy esindaja Taavi Raidmetsa sõnutsi on tegemist Eesti ettevõttega, kuid tuulepargi rajamisse võidakse kaasata Saksa kapital.

Raidmets tunnistas, et Räägus on tuulepargiala varasemaga võrreldes märgatavalt kokku tõmmatud, ent seda looduskaitseliste piirangute tõttu ning elanikud-maaomanikud seal elektrituulikute vastu ei ole, pigem on inimesed neist huvitatud. Tegemist on ka tunduvalt hõredama asustusega piirkonnaga kui Pärnu-Rakvere maantee ümbruses Urge-Pulli-Rütavere.

Raidmetsa sõnutsi tähendab väiksem ala seda, et Räägus saaks varasema paarikümne kolmemegavatise elektrituuliku asemel püsti panna viis-kuus tuulikut. Ta kinnitas, et Eleringilt liitumisvõimsuse saamisega ettevõttel probleeme pole, vastupidi Andres Sõnajala väidetele mullu kevadel, kui Eurowind hakkas huvi tundma ka Räägu ala vastu.

Üldplaneeringuga määratletakse vaid sobiv ala. Tuulikute täpne arv ja asukohad selguvad hilisema detailplaneeringu ja projekteerimise käigus.

Paikuse eeldab kokkulepet elanikega

Kuigivõrd roosilisem pole Sõnajalgade ettevõtte AS Elektri Energia väljavaade Paikuse vallas, kus tuulikute vastu on Vaskrääma inimesed ja vald on seadnud arendajale tingimuseks jõuda kokkuleppele elanikega.

Paikusel valitakse tuuleenergia tootmiseks sobivat ala valla teemaplaneeringuga.

“Seoses sellega, et külakogukonnalt on kiri suure vastuseisuga, siis enne kui vallavalitsusele ei tule kirja, et on saavutatud kokkulepe arendaja ja kogukonna vahel, ei saa vallavalitsus seda materjali volikogule vastuvõtmiseks esitada,” selgitas vallavanem Kuno Erkmann valla seisukohta.

Erkmann lisas, et 29. detsembril toimuma pidanud kohtumisele elanikega arendaja ei jõudnud ja soovis kokku leppida uue aja, et kohalikega läbi rääkida.

Peale Vaskrääma on Paikuse vallas tulevase tuulepargialana kaalutud Kõrsa raba äärt Sindi linna lähedal. Sindi volikogu jättis detsembris Paikuse valla tuulepargi teemaplaneeringu kooskõlastamata põhjendusega, et tuulepargi mõju Sindi linnale on analüüsimata.



Kahe kilomeetri nõue välistaks tuulepargid

 Pärnu maavalitsus on algatanud koostöös Lääne-, Saare- ja Hiiumaaga samal ajal maakondliku teemaplaneeringu, mille käigus valitakse kõiki piiravaid tegureid arvestades tuulikuparkide arendusalad välja kogu maakonnas.

 Erinevalt Pärnumaa ülejäänud omavalitsustest valivad Sauga ja Paikuse vald tuuleparkidele sobiva ala üld- või teemaplaneeringuga.

 Seni on paar väiksemat tuulepargi ala detailplaneeringutega kehtestatud Varbla vallas.

 Sotsiaalminister Hanno Pevkur tegi läinud aasta lõpus keskkonnaminister Jaanus Tamkivile ettepaneku keelata tuuleparkide ehitamine elamutele lähemale kui kaks kilomeetrit, põhjendades seda müra ja varjutuse mõjuga inimeste tervisele. Pevkur toetus Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) teadlaste ettepanekule. Tamkivi lubas BNSi andmeil teemat kaaluda.

 Maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringu konsultandi Hendrikson&Ko esindaja Kuido Kartau sõnutsi pole analüüsitud, kas kahe kilomeetri nõue välistaks tuulepargid Pärnumaal tervikuna. Kartau nentis, et talle tundub TTÜ elektroenergeetika instituudi ettepanek toorevõitu, kuna see toetub valikuliselt aluseks võetud uuringuile.

 Sauga vallavolikogu esimehe Priit Ruudu ja Paikuse vallavanema Kuno Erkmanni väitel välistaks kahe kilomeetri nõue tuuleparkide rajamise mõlemas vallas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles