Tootsi briketitehases seiskub aeg maipühadeks

Pakkija Lembit Sild on üks 46 töötajast, keda briketitootmise lõpetamisel ähvardab koondamine. Foto: Urmas Luik

Tootsis Lõpeb 72aastane ajajärk. Vapo OY ettevõte AS Tootsi Turvas koondab 46 töötajat. Alevis valmib sügiseks tükkturbakatlamaja ja suund on võetud kasvu- ja kütteturbale.

Tuhatkonna elanikuga Tootsis valitseb matusemeeleolu, sest briketitehase võõramaalastest juhtkond on andnud teada, et kevadel seisatakse liin ja tööta jääb poolsada inimest.

Sellekohane jutt liikus kikivarvul mööda alevit, kuni sai kinnitust Soome kontserni Vapo kuuluva AS Tootsi Turba juhatuse esimehelt Matti Sami Peteri Puuronenilt, kes täna hommikul kohtus briketivabriku töötajatega ja pärastlõunal vaeb olukorda Pärnu maavanema Andres Metsojaga.

“Arvan, et see oli Puuroneni poolt õige otsus teavitada inimesi varakult,” räägib Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste. “Tean, et mõni ettevõtja käitub teisiti, nüüd on inimestel võimalik kohe keskenduda tööotsingutele või ümberõppele, et leida endale kiiresti uus töökoht.”

Neli jääb

Vallavanema teadmisel saab 50 töötajast vaid neli Tootsi Turbas jätkata, ülejäänute tagatis ootamatus olukorras tuleb riigilt töötuskindlustusmakse kaudu. Ümber 1939. aastal tööle hakanud briketivabriku koondunud asulas, nüüdses vallas on ligi 310 maksumaksjat, nii et ettevõtte sulgemise järel kaob neist arvestatav osa ehk seitsmendik.

“Minul ja volikogul tuleb muude probleemide kõrval koostada 2011. aastaks uus eelarve, mis on ligi miljon krooni väiksem kui eelmise aasta tegelik laekumine. See tähendab kärpeid kõikidest valdkondadest, võib-olla mõne teenuse kadumist,” selgitab vallavanem murelikult, sest tõenäoliselt on vaja kaaluda omavalitsusele riigilt saneerimise toetuse küsimist.

Alates 1. märtsist 2008 Tootsi Turba juhataja Puuroneni sõnutsi otsustas Vapo juhtkond juba toona, et jätkab veel kolm aastat briketitootmist, ja sellest tulenevalt investeeris tehasesse seitse miljonit krooni. Samal ajal kompas Soome ja Rootsi suurim kohalike biokütuste tarnija briketiturgu Põhjamaades ja mujalgi ning järeldas, et lahtisele briketile on turgu vaid Rootsis ja see moodustab vähemalt pool tootmise mahust.

“Kahjuks jäävad kogused Rootsis väikeseks ja hind on madal, võrreldes tootmiskuludega. Pakitud briketti on müüdud nii Iirimaale kui ka Eestisse, kuid Eesti osa kogu toodangust on olnud ainult kümme protsenti,” selgitab Puuronen.

Saastekvoot

Aga vähenenud briketinõudluse kõrval on teinegi põhjus: keskkonnatasud ja pidevalt muutuva hinnaga CO2 kvoot, mida ettevõte peab ostma.

 “Turusituatsioon on muutunud oluliselt ajast, mil pidime hakkama ostma CO2 kvoote,” mainib Puuronen. Tema selgituse järgi on normaalse tootmise ehk 70 000 tonni tarvis vaja ligi 40 000 tonni CO2 kvoote, aga Tootsi Turvas sai vaid poole sellest. See tähendab, et tootmismahtu tulnuks vähemalt poole võrra vähendada. Teisalt võinuks toodangut suurendada, kuid sellega kaasneb vajadus osta turult juurde CO2 kvooti ning lisakulu aastas oleks vähemalt viis miljonit krooni.

Tootsi briketitehase liinilt tuli esimene briketipäts Pätsu ajal, 26. veebruaril 1939, sestpeale on olnud tootmine järjepidev ning Tootsi brikett nõutud rahvatarbekaup.

“Väiksem tootmine suurendas oluliselt tootmiskulusid ja samal ajal ei ole kliendid valmis rohkem maksma ning kasutavad briketi asemel odavamaid kütuseid, nagu küttefrees ja tükkturvas, mille müük on suurenenud,” märgib Puuronen.

Puuroneni jutu järgi keskendub ettevõte lähiaastatel energia- ja kasvuturba rabade rajamisele, Tootsi jääb ka turbamasinate valmistamine. Eeldatavasti suureneb kasvuturba väljavedu, siseriiklikult aga küttefreesturba ja tükkturba nõudlus, kuid tootmisplaan tuleb kujunenud olukorras ehk briketitootmiseta üle vaadata.

Tootsi briketivabrikus ja jõujaamas töötajatele jääb alevi sümboliks kujunenud briketivabriku kellatornis aeg seisma 30. aprillil.