Soome kontserni Vapo OY juhtkond on vastu võtnud otsuse lõpetada Tootsis briketitootmine. See ei tähenda ainult Pärnumaa, vaid Eesti ühe sümboli kadumist, sest briketti on Tootsi ehitatud vabrikus valmistatud järjepidevalt Pätsu-aegse vabariigi ajast, 1939. aastast.
72 aastat hiljem tõdeme, et kapitalism on karm värk, sest tootmise nüüdisajastamine käib ettevõtte omanikul üle jõu ja turg nõuab odavamat kütet kui põlisest maavarast valmistatud mustjaspruunid pätsid. Koondamisteate saab 46 töötajat, mis neist igaühele toob isiklikku muret ja tähendab ligi miljonikroonist auku Tootsi valla eelarves.
Olukorda selgitab Vapo Balti juhataja, AS Tootsi Turba juhatuse esimees Matti Sami Petteri Puuronen.
Kuidas te ennast sellise otsuse taustal tunnete?
Inimesena ei ole mul muidugi kerge, alevis valitseb rusutud meeleolu. Kui tegime oma Euroopa klientide hulgas küsitluse, mida nad Eestist teavad, oli Tootsi esikohal.
Kohtusite eile hommikul ettevõtte töötajatega, selgitasite kujunenud olukorda. Mida teilt küsiti?
Seda, kas on pakkuda tööd mujal. Uurime meie muude üksuste võimalusi nii Eestis kui mujal. Ja küsiti, kas on võimalik maksta lisahüvitisi. Vastust nad ei saanud, aga mõtleme.
Millele tuginedes tegi Tootsi Turba omanikettevõtte juhtkond otsuse lõpetada siin briketitootmine just 2011. aasta kevadel? Nüüd jätkab briketitootmist koduriigis ainult AS Sangla Turvas Tartumaal.
Sangla on teinud suuri investeeringuid briketitootmise jätkamiseks.
Tootsi Turba 2009. aasta käibest moodustas briketimüük ainult kümnendiku ja turul nõudlus väheneb, eelistatakse odavamaid kütuseid, näiteks tükk- ja küttefreesturvast.
Vapo juhatus otsustas juba 2007. aasta lõpul, et jätkab Tootsis vana tehasega veel kolm aastat ehk 2011. aasta kevadeni briketitootmist, ja tegi vajalikud investeeringud, kokku seitse miljonit krooni. Samal ajal uuriti briketiturgu Põhjamaades ja mujalgi ning tõdeti, et lahtisele briketile on turgu peamiselt ainult Rootsis ja selle osa moodustab tootmisest vähemalt poole. Kahjuks jääb kogus väikeseks ja hind tootmiskuludega võrreldes madalaks. Pakendatud briketti oleme müünud Iirimaal ja Eestis, kus müügikogus moodustab toodangust vaid kümnendiku.
Milleks kulus see mainitud seitse miljonit krooni?
Vabrikusse, et oleks võimalik jätkata näiteks toorme vastuvõttu. Varem kasutati turba väljaveoks rabast raudteed, viimased neli aastat kasutame autotransporti, selleks oli vaja teha teid.
Kui suur on aastas valmistatav briketikogus?
Aastas toodame 70 000 – 100 000 tonni briketti ja viimased aastad 30 000 – 40 000 tonni. Aga turg on peaaegu kadunud, ladu on briketti täis ja omahind ikka niisama kõrge nagu täisvõimsusega töötades. Ettevõtte toodangust moodustab briketimüük kümme protsenti, energiaturba müük 40 ja kasvuturba müük 40-50 protsenti.
Ja ikkagi, otsusega lõpetada kevadpühaks briketitootmine saab Pärnumaal otsa üks siinses tööstuses olulisi ajajärke.
Tootsi briketitööstusel on tõesti pikk ajalugu. Tean, et AS Eesti Turbatööstus otsustas 1937. aasta 21. juulil rajada Pööravere briketitööstuse ja järgmisel aastal alustati freesturbatootmist ning 26. veebruaril 1939 tuli Tootsis liinilt esimene briketipäts. Tasapisi tootmine kasvas ja 1960. aastatel ületati projekteeritud võimsus – 100 000 tonni aastas. Alguses toodeti lahtist briketti, 1978. aastast aga ka pakendatud briketti.
Briketimüük on olnud kolm korda suurem, võrreldes praeguse seisuga. Vähe toodangut tähendab ka seda, et tootmiskulud on suured. Samal ajal on turba keskkonnatasud suurenenud, suurim neist on CO2 kvoot, mille hind on väga ebastabiilne. Normaalse tootmise ehk 70 000 tonni tarvis olnuks vaja ligi 40 000 tonni CO2 kvoote, aga saime vaid poole sellest. Ainus lahendus oli toota vähem või osta turhinnaga juurde saastekvooti. See tähendanuks aastas meile lisakulu vähemalt viis miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium väidab, et saate keskmiselt 22 000 tonni saastekvooti aastas ja näiteks 2008. aastal oli tegelik emissioon 17 600 ja 2009. aastal 12 600 tonni. Nad kummutavad ju teie kvoodijutu.
Meie praegune tootmine on 30 000 – 40 000 tonni briketti ja eraldatud kvoodist praegu piisab. Aga meie tootmine oli varem 70 000 – 100 000 tonni ja selleks olnuks tarvis 40 000 tonni kvooti, mida me ei saanud.
Oleme kasutanud ka haket, et ei oleks vaja nii suurt saastekvooti, aga hakke hind on tunduvalt kõrgem kui turbal ja enam me haket ei kasuta.
Mainisite, et Vapo juhtkond tegi Tootsit puudutava otsuse mitu aastat tagasi. Mis vahepealse ajaga selgus?
Vahepealse ajaga on selgunud väiksema toodangumahu tegelik tootmiskulu ja see, mis juhtub turul. Kahjuks kasvatas väiksem tootmine oluliselt tootmiskulusid ja samal ajal ei ole kliendid valmis rohkem maksma. Kliendid on hakanud kasutama odavamaid kütuseid, nagu küttefrees- ja tükkturvas. Vabrikus ja jõujaamas töötab 50 inimest ja neist ainult mõnele on meil tööd pakkuda.
Millistele ametikohtadele jäävad töötajad paigale?
Sooja toodame edasi, alevile ka. Kevadel hakkame ehitama uut, tükkturbakatlamaja. Selle ehitamine võtab kuus kuud. Praegune katel on nii vana, et sellega ei saa me enam hakkama. Algusest peale siin olnud ja laguneb.
Mis jääb Tootsi?
Jääb turbatootmismasinate ehitamine, millega on seotud inimest 25, samuti kasvu- ja kütteturba tootmine. Tootmisrabad on rendile antud ja arvan, et hooajal saavad koondatud seal tööd.
Kui palju töötajaid jääb AS Tootsi Turbasse kevadkoondamise järel?
On 151 ja 105 jääb. Neist masinaehitusse 30, Niibi tehasesse 19, logistika ja teenustega tegelema kümme, soojamajandusse neli, kohalike kütuste peale kaheksa ja 34 töötajat majandusse ja administratsiooni.
Millele rajate oma tootmisplaani nüüd, briketita?
Jah, tootmisplaani peame üle vaatama. Aga investeeringud ettevõttes on planeeritud vähemalt 15-20-25 aastat ette. Nii et meie kvartal on 25 aastat, mitte kolm kuud. Investeeringuid rabadesse peame tegema igal aastal.
Ettevõte keskendubki energia- ja kasvuturbarabade rajamisele. Prognoos on selline, et nii kasvuturba eksport kui kodumaise kütuse ehk küttefrees- ja tükkturba müük suureneb. Selleks aastaks on kavandatud investeeringuid ligi neli miljonit eurot.
Tootsi Turbal on tootmisrabasid kõikjal riigis: nii Lavassaares, Niibis, Kosel, Puhatus, Ulilas kui Hiiesool. Kas need rabad jäävad kasutusse?
Jah, jätkame investeeringuid neisse rabadesse. Toodame aastas tükk- ja kasvuturvast ligi kaks miljonit kuupmeetrit, üks meie suurkliente on Pärnu Fortum oma kombineeritud jõujaamaga.