Endised vanglajuhid peavad plaani. Pärnu vangla viimased juhid üritavad tühjalt seivast vanglat ellu äratada.
Vangla - muuseumiks või eratürmiks?
19. jaanuar 2011, 08:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu vangla minevik väärib meenutamist ja tulevik planeerimist. Vangla viimased võtmeisikud ongi selle oma südameasjaks võtnud.
Möödunud kesknädalal, täpselt neli aastat pärast Pärnu vangla sulgemist, registreeris vangla viimane direktor Rain Annusvere koos vangistusosakonna toonase juhataja Margo Põboga MTÜ Pärnu Vangla.
“MTÜ põhiülesanne on endiste töötajate koondamine ühtsesse organisatsiooni, ühistegevuse korraldamine ja Pärnu vangla ajaloo jäädvustamine,” loetles Annusvere põhjusi, miks ühing loodi. Täpsustades, et kokkutulekud oleksid mõeldud ikkagi personalile, mitte kinnipeetutele.
Ajalugu kaante vahele
Meeste esimene ülesanne on 1861. aastal esmamainimist leidnud Pärnu vangla ajaloo uurimine ja üleskirjutamine. “Me teame, et seal on olnud viinaravila ja poliitvangid, vahepeal kohandati ta valgekraede hoidmiseks, aga lõppkokkuvõttes oli meil kinnipeetavate suhtarvult kõige rohkem eluaegseid vange,” rääkis Annusvere, kelle hinnangul pakub vangla kirev ja mitmekihiline minevik küllaldaselt uurimisainest.
Esmalt proovitakse kaante vahele saada ajajärk 1992. aastast, kui vangla läks Arvo Reediku juhtimise alla, 2006. aasta augustini, kui Annusvere Reediku välja vahetas.
“Ilmselgelt on sellest perioodist väga palju inimesi, kellel on oma lugu rääkida vangla eluolust, kas või sellest, mismoodi põgeneti, milliseid ümberehitusi tehti, missuguseid rumalusi tuli riigilt,” selgitas Põbo.
Needsinatsed lood võib saata Annusvere või Põbo meiliaadressil, vastavalt rain.annusvere@gmail.com ja margo.pobo@gmail.com. Samadel aadressidel on oodatud ühingu liikmeks astumise avaldused.
Kaotab hinda
Pikas perspektiivis võiks tühjalt seisvad vanglahooned, mida riik seni edutult müüa on proovinud, Põbo arvamust mööda võtta kasutusele näiteks üle-eestilise vanglamuuseumina.
Seda enam, et suurem osa vangla hoonestikust on muinsuskaitse all ning suhteliselt hästi säilinud. Näiteks vangla kõige vanem ja ekstreemsem maja oma kümnekohaliste kambritega on praegu samasugune nagu valmimise aegu. “Isegi voodid ja kõik kartserid on alles,” rääkis Põbo, kes usub, et vanglamuuseum annaks Pärnule kui turismilinnale tublisti juurde, kuna ekstreemasutused pakuvad inimestele huvi.
See ei tähenda, et MTÜ on nüüd valmis vangla oma hallata võtma. Aga nagu Põbo märkis, oleksid nad igati valmis koostööks investoriga. Juhul, kui too välja ilmub.
Siiani pole seda juhtunud. 2007. aastal üritas justiitsministeerium vanglakompleksi müüa enampakkumisel 13 miljoni kroonise alghinnaga. Et ka järgmised katsed vanglast enampakkumisega lahti saada luhtusid, pani Riigi Kinnisvara AS möödunud aasta septembris kompleksi 3,8 miljoni krooniga vabamüüki.
Fantaasiad eravanglast
Muuseumi alternatiiviks peavad Annusvere ja Põbo, kes vastuoksa riiklikule vanglapoliitikale on mõlemad veendunud väikevanglate pooldajad, vanglamüüride vahele eravangla loomist. “Kõige lihtsama näitena võib tuua Inglismaa, kus riigivanglate kõrval on väga hästi toimiv eravanglate süsteem,” usub Põbo, et siinmailgi oleks sellel mõttel jumet. Tõsi, praegu kehtivad seadused seda ei võimalda.