Pärnu teismeliste seas tehtud uuring alkoholi tarvitamisest: see on põlvest põlve edasi antud traditsioon

Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö tõi välja karmi tõe – teismelised peavad alkoholi tarvitamist traditsiooniliseks osaks Eesti elust, sest nad on lapsest saati näinud, kuidas täiskasvanud alkoholi tarvitavad, sh eelistanud karastusjookidele lahjat alkoholi.

FOTO: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Tartu ülikoolis kaitstud magistritöö tõi välja karmi tõe – teismelised peavad alkoholi tarvitamist traditsiooniliseks osaks Eesti elust, sest nad on lapsest saati näinud, kuidas täiskasvanud alkoholi tarvitavad, sh eelistanud karastusjookidele lahjat alkoholi.

Noorsootöötaja ja alkoholisõltumatuse tundide eestvedaja kogemusega Tartu ülikooli magister Triin Mäger võttis teismeliste alkoholitarvitamise teema sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekava magistritöös "Alkoholiga seotud kogemused teismeliste eluilmas" süvitsi uurida. Et mõista teismeliste mõtteid seoses alkoholi tarvitamisega, tegi ta fookusgrupiga intervjuud kahe Pärnu kooli 7.–11. klasside teismelistega vanuses 13–18 eluaastat.

Magistritööst selgus, et mõõdukas alkoholi tarvitamine on teismeliste jaoks sotsiaalselt aktsepteeritav. "See arusaam on kujunenud kogemusega, et nende vanemad oskavad alkoholiga piiri pidada ja on seejuures lõbusad ja hoolivad," põhjendas Mäger.

Teismelised põhjendasid oma alkoholitarbimist näiteks sellega, et nende meelest on Eestis alkoholi tarvitamine põlvest põlve edasi antud traditsioon ja nad on maast madalast näinud, kuidas täiskasvanud alkoholi tarvitavad. "Teismelised on täheldanud, et Eesti "lootusetus" alkoholikultuuris on eestlaste jaoks "õlu õige värk" ning täiskasvanud tarvitavad lahjasid alkohoolseid jooke karastusjoogina mittealkohoolsete jookide asemel," rääkis Mäger.

Teismelised õigustasid oma alkoholikäitumist sellega, et nende sõpruskonnas kehtib mitteformaalne kontroll: kained sõbrad vastutavad purjus sõprade eest. Alkoholi tarvitamist peeti lubatuks ka seetõttu, et täiskasvanueas on praegustel teismelistel tähtsamad prioriteedid ja kohustused, mistõttu nad loodavad siis alkoholi vähem tarvitada.

Joomiskäitumist õigustati sellega, et täiskasvanud, eelkõige õpetajad, ei märka või ei reageeri noorukite alkoholi tarvitamisele klassiekskursioonidel ja koolis. See tekitab teismelistes arusaama, et alkoholi on normaalne juua ka sellistes kohtades.

Uuringus osalenud teismelised leidsid, et alkohol on osa elust ja kultuurist ning nad soovivad, et täiskasvanud abistaksid neid alkoholikultuuri sotsialiseerimisel neid seejuures liigselt keelamata ja hirmutamata. Triin Mäger tõi näiteks, et teismeliste arvateks võiksid lapsevanemad oma lapsele enne 18aastaseks saamist kodus alkoholi pakkuda ja rääkida alkoholi ning selle tarvitamise positiivsetest ja negatiivsetest külgedest.

Siiski nähtus, et teismelised suhtuvad skeptiliselt neile näiteks koolis edastatavasse teabesse, mis puudutab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. "Nad arvavad, et teadlikkust see teave suurendab, ent käitumisele mõju ei avalda. Neile jääb kaugeks informatsioon, kui selgitatakse, et alkoholi tarvitamise tagajärjel saavad kannatada nende aju, maks ja teised siseorganid. Noorukid leiavad, et sellise informatsiooni edastamine on mõeldud vaid nende keelamiseks ja hirmutamiseks," selgitas Mäger.

Mäger tõdes, et kõige enam vajavad teismelised, et neil endil lastaks rääkida alkoholiga seotud kogemustest sel viisil, et täiskasvanud neid kuulaksid, neile nõu annaksid, nende arvamustesse ilma hukkamõistuta suhtuksid ja  nendega arvestaksid. "Ikka selleks, et teismelistest saaksid vastutustundlikud alkoholitarbijad ja et saaks luua positiivsemat alkoholikultuuri ning helgemat igapäevaelu," lausus ta.

Tagasi üles