Keskkonnaministeerium kavatseb taastada Eestis hallhüljeste piiratud küttimise, mida pole lubatud 30 aastat. Traditsiooni taastamises on osa SA Kihnu Kultuuriruumil, mis tõstatas teema 2007. aastal.
Kihnlased võivadki saada hülgejahiõiguse
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
21. jaanuar 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv kinnitas, et mullu sügisel algatatud eelnõu hallhüljeste piiratud küttimise kohta on jõudnud uude etappi ning jahipidamine Eesti kahest hülgeliigist arvukamale hallhülgele võib saada tõepoolest meie vetes peagi tegelikkuseks.
“Hallhüljeste jahipidamise taastamise tingimusi on kavas käsitleda uues hallhüljeste kaitse tegevuskavas,” selgitas Talijärv. “Tingimuste hulka kuuluvad küttimislimiidi määramine, küttimislubade väljastamise korra kehtestamine, piiratud küttimise järelevalve korraldamine ning kriteeriumide väljatöötamine hülgejahiõigusega inimestele.”
Hallhüljes lisatakse jahiseaduses suurulukite nimekirja. Samal ajal pole ministeeriumi asekantsleri sõnade kohaselt kavas muuta merd jahiseaduses jahialaks.
“Me ei ole plaaninud muuta merd jahialaks, kuid meie eelnõus on säte, mille kohaselt keskkonnaamet hakkab korraldama jahipidamist riigi veekogul, mis jääb välja ametlikult kehtestatud jahipiirkonnast,” sõnas Talijärv. “Seega võib eeldada, et hallhülge küttimiseks hakkab lubasid väljastama keskkonnaamet.”
Rida küsimusi
Ometi on hallhüljeste küttimisega kerkinud ridamisi seni vastuseta küsimusi ja seda Kihnu saarelgi, kus hallhüljeste küttimise tava taastamine kolme aasta eest üldse esile kerkis.
Kusjuures Kihnu taotleb hülgejahiõigust riigis kehtiva ainuõigusena.
Üks mõttekohti ongi seotud hallhüljeste küttimise lubamisega vaid kihnlastele ja manijalastele.
SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Mare Mätas on kindlalt seda meelt, et see õigus peaks kuuluma kihnlastele ja Kihnu juurtega Manilaiu meestele.
“Meil on moodustatud hülgeselts, kuhu kuulub kümmekond meest, kes on huvitatud jahiõiguse saamiseks kursustel osalema,” teatas Mätas. “Saarel on umbkaudu viis jahimeest, kes on hüljeste varakevadisest jahtimisest huvitatud.”
Mätas rõhutas, et kihnlased pole huvitatud hüljeste tapmisest arvukuse vähendamise pärast.
“See ongi meie eripära, võrreldes teiste piirkondadega, et me ei pea hallhüljeste vastu viha nagu kalurid, kelle püüniseid hülged lõhuvad,” rääkis Mätas. “Kihnu kalurid püüavad teistsuguste püünistega, mida hülged ei lõhu. Meie eesmärk on taastada traditsioon, mis veel pole saarel lõplikult ununenud.”
Hülgejahiõiguse andmist ainult Kihnu jahimeestele ei välista ministeeriumgi.
“Küttijate väljaselgitamiseks tuleb kaasata omavalitsused, mille abil saab hülgeküttimislubade jagamine õiglane,” sõnas Talijärv. “Kindlasti ei kavanda me kommertslikku jahikorraldamist.”
Uus või vana traditsioon?
Kihnu ja Manilaiu puhul on tegu kahe omavalitsuse: Kihnu ja Tõstamaa vallaga.
Kihnu kalur Arne Vahkel nimetas Kihnu hülgepüügi tava taastamist linnukese poole püüdlemiseks. “Traditsioonilist hülgepüüki pole võimalik enam taastada, sest see ei saa kunagi enam kihnlastele elatusallikaks,” ütles Vahkel. “No kes läheks märtsis jäämineku ajal jääle eluga riskima, et hüljest tappa? Seda tehti vanasti, kui hülgeküttimisest sõltus elu saarel.”
Vahkel pakub hülgeküttimiseks välja mooduse, mida ta on kaluritega isekeskis arutanud. “Hülgeid saab madalas vees püüda võrguga,” teadis Vahkel, loetledes hülgevõrgu eeliseid püssi ees: pole ohtu kauge maa pealt tabada viigerhüljest ning jääb ära looma ainult haavamise võimalus, sest võrgus surmatakse loom lühikese maa pealt kas või nuiahoobiga.
Mare Mätas aga ütles selle peale üsna kindlasõnaliselt, et seadusandjad ei pea võimalikuks hallhüljeste võrgupüüki, kuid lisas kohe, et tema ei poolda jälle vees ujuvate hüljeste laskmist, sest haavamise oht on väga suur. “Hülgejaht tuleb kõne alla ikka ainult varakevadel jää peal ja laidudel,” lausus Mätas. “Tean isegi, et talupojamõistus pooldaks võrgupüüki, aga Euroopa seadusandlus ei tule sellele vastu. Aga ehk annab aeg ka selles suhtes arutust.”
Ministeeriumi asekantslergi näeb hülgeküttimise relvana ainult püssi. “Hülgeküttimise mahud ja selle, kus neid küttida, määrab ära koostamisel hallhüljeste kaitse tegevuskava ning jahiseadus kirjeldab küttimiseks lubatud viise, hülgeküttimiseks saab nende seast kasutada tulirelva,” sõnas Talijärv.
Andres Talijärv, keskkonnaministeeriumi asekantsler:
“Küttijate väljaselgitamiseks tuleb kaasata omavalitsused, mille abil saab hülgeküttimislubade jagamine olema õiglane.”