Poliitik hakkas soojast leivast rääkima

Linnavolinik Eino-Jüri Laarmann tahab linnavalitsusele anda ülesannet, kuid ükski ülesanne Pärnus leivatootmist ei taasta. Foto: Ants Liigus

Leiba küpsetab pagar, mitte poliitik. Pärnu on valmis toetama vormileiva tootmisest huvitatud ettevõtjat, kuid 20 000 krooni päevas ta peale ei maksa.

Neljapäeval hakkab Pärnu linnavolikogu arutama Eino-Jüri Laarmanni eelnõu, milles linnavalitsusele tehakse ülesandeks leida võimalused ja lahendused leivatootmise jätkamiseks Pärnus, praegu linnavalitsusel selleks lahendusi pole.

Midagi konkreetset pole linnavalitsusele pakkuda ka roheliste nimekirjas riigikogusse kandideerival linnavolinikul Laarmannil, kes seletuskirjas tsiteerib Juhan Liivi luuletust ja leiab, et linnavalitsus peab tegema endast sõltuva, et praegune tootja jätkaks oma tegevust.

“Linnavalitsus peab vajadusel leidma uue pagaritööstuse rajaja. Võib-olla tuleb leivatootja Cibus tagasi osta?” pakub Laarmann lahendusviise.

Ülesanne aitab riigikokku

Kuid ega valijate tahet esindav linnavolinik peagi konkreetne olema. Kui ülesanne antud ja linnavalitsus tõdeb paari kuu pärast, et senine tootja tegevust jätkata ei taha, uusi huvilisi pole ja Cibuse tagasiostmiseks puudub raha, võib Laarmann juba ammu riigikogus istuda.

Sellise tulemuseni jõudmiseks ei pea paar kuud ootama. “Kindlasti ei saa me leivatootmist doteerida,” ütles linnapea Toomas Kivimägi eile välja isikliku seisukoha.

Kivimägi sõnutsi väitis eelmisel neljapäeval Pärnus leiva ja saia küpsetamise lõpetanud ettevõtja Rein Kilk, et see toob ettevõttele iga päev 20 000 krooni kahjumit. Kivimägi pakkus, et kui Pärnu leib maksaks poes näiteks 15 krooni, toetaks ostja oma lemmiksortide püsimist, kuid ettevõtjale seda ette kirjutada ta ei saa.

Keegi peab oma rahaga riskima

Kivimägi rääkis, et emotsioonid turumajanduses ei tööta ja kuigi linnavalitsus pole valmis leiva küpsetamisele peale maksma, on linn avatud läbirääkimisteks ettevõtjatega, kes soovivad Pärnus leivatootmist taastada.

“Me saame toetada liitumiste, maa ja kiiremate planeeringute kaudu,” lausus linnapea.

Kõik linnavalitsuse liikmed olid seisukohal, et omavalitsus ei osta leivatehase seadmeid endale ega hakka ise leiba küpsetama. Küll lubas Kivimägi ühe laua taha kutsuda Kilgi, leivatootmise vastu huvi üles näidanud Aksel Treimanni ja muud huvilised, et Pärnu leivatootmise tuleviku üle aru pidada.

Kivimägi avaldas arvamust, et Laarmann võiks volikogu liikme ja võimeka ettevõtjana võtta ülesande Pärnus leivatootmine taastada endale täitmiseks. Nii tema kui IRLi nimekirjas riigikogusse kandideeriv abilinnapea Annely Akkermann möönsid, et praegu paistab Laarmanni võitlus Pärnu leiva eest osana valimiskampaaniast.

Laarmann kuulub volikogus Toomas Kivimägi valimisliitu. Valimisliit Laarmanni eelnõu enne selle esitamist ei arutanud ja linnavalitsus kujundab selle suhtes seisukoha alles täna.

Kivimägi ütles, et valimisliidu liikmed on hääletamisel vabad ja väga vabalt võib juhtuda, et osa valimisliidu liikmeid toetab ja osa ei toeta Laarmanni eelnõu. “Jah, volikogu otsustab, et linnapea hakkab leiba tegema. Järgmisel nädalal on kõigil põlled ees,” lisas Akkermann naerdes.

Ka Kivimägi tõdes, et kui volikogu otsustab näiteks kahe või kolme miljoni krooniga Pärnus leivatootmist toetada, on see linnavalitsusele täitmiseks. “Mina ei käsi kuidagi hääletada,” lubas ta.

Ettevõtjaid huvitavad kommunikatsioonid

Varem Pärnu linnavalitsuses käinud USA õlletehase esindajad tundsid huvi, kas linnavalitsuse pakutava krundini jõuavad gaas, küte, soe vesi, aur ja muud kommunikatsioonid. “Vihjati, et Hispaanias on krunt, kus need asjad on olemas. Paraku pole need ressursid linnavalitsuse kasutada,” kirjeldas abilinnapea Romek Kosenkranius olukorda, kus linn peab investeeringute pärast konkureerima.

Kivimägi jutu järgi oleks linnavalitsusel investeeringute Pärnusse meelitamisel palju ära teha. Kui linnakassa olukord paraneb, tuleb välja ehitada näiteks Loode-Pärnu tööstusküla, mis seni on ainult paberil.