Matek ehitab uue tehase ja kasvab poole suuremaks

Eno-Gerrit Link
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes pool Matekis valmivatest seinaelementidest eksporditakse Norrasse.
Umbes pool Matekis valmivatest seinaelementidest eksporditakse Norrasse. Foto: Ants Liigus

Pärnus puidust hooneid ja hooneosi tootev AS Matek ehitab Turba tänavale selle aasta lõpuks uue tehase, kuhu kolib kogu oma tootmise.

Tootmishoone ehitamine peaks kavakohaselt algama aprillis-mais ja tehas valmima aasta lõpuks.

Mateki juhatuse liikme Sven Matsi sõnutsi on tehase praegused tootmisruumid Savi tänaval Makroflexi ja Pärnu plaaditehase vahel seinaelementide tootmisel erakordselt sobimatud, mistõttu firma muretseski senise asukoha lähedale kaks krunti, kus päris oma tehas püsti pannakse.

„Praeguses tehases pole logistika kuigi mõistlik ja efektiivne,“ selgitas Mats. „Peame elemente ühes ruumis edasi-tagasi liigutama ja see pole eriti ratsionaalne.“

Mateki praeguses hoones puudub väljavaade laieneda või tootmisliine ümber paigutada, sest mõlemale poole jäävad naaberfirmade tootmisüksused. Kavandatavas hoones annab aga tootmise loogiliseks ja ettevõtte vajadustele vastavaks sättida.

Poole rohkem toodangut

Rabahalli kõrvale plaanitava hoone valmimisel saab Matek oma tootmismahu kahekordistada.

Eesmärk on hakata tootma aastas 120 000 ruutmeetrit tasapinnalisi elemente ja 10 000 ruutmeetrit põrandapinna ruumelemente ehk mooduleid. Seda on praegusega võrreldes poole rohkem.

Praegu on Mateki käsutuses veidi üle 6000ruutmeetrine tootmishoone. Rajatavasse tehasesse tuleb esialgu 8500 ruutmeetrit põrandapinda, millele on tulevikus võimalik 1500 ruutmeetrit juurde ehitada.

Et lõviosa Matekis valmivaid ehituselemente pannakse kokku käsitsi, siis ultramodernset sisseseadet ettevõttes pole.

Uudegi tehasesse sobivad praegused masinad, luuakse vaid lisatööpindu.

Tehase kolimisele ja laienemisele aitavad Matsi sõnutsi kaasa ehitusturul langenud hinnad. „Oleme rasva kogunud ja valmis nüüd laienemist ette võtma,“ lausus Mateki juhatuse liige.

Tootmise laienedes kavatseb Matek palgata lisatööjõudu. Kui praegu on firmas sadakond töötajat, siis uues tehases saab Matsi kinnitusel järgmisel aastal tööd 125 inimest.

Mats märkis, et mõnel perioodil on Mateki töötajate arv suurem olnud, sest projektipõhiste ettevõtmiste puhul on tulnud töökäsi juurde võtta.

„Mullu ehitasime Norras kaht korterelamut ja Tammistesse lasteaeda. Siis oli meil tööl 150 inimest,“ selgitas Mats.

2008 hoo sisse saanud majanduslangusest ei pääsenud Matekki. Ettevõtte käive kukkus 2008. aastal kolmandiku võrra ja kasum kahanes ligi kolm korda.

2009. aastal vähenesid käibe- ja kasuminumbrid veel kiiremas tempos. Mullu ehitusturg kosus ja Mateki tootmismahud tõusid 2008. aasta tasemele.

Matsi sõnutsi kosusid Norra ja Rootsi majanduslangusest kiiremini kui ülejäänud, samuti üritab ettevõte kanda kinnitada Itaalias ja Prantsusmaal.

Matek on 1988. aastal asutatud moodul- ja elementmajade tootja, ettevõttes on valminud nii ühepereelamuid, paarismaju, ridaelamuid, ühiskondlikke ja sotsiaalhooneid, suvilaid kui hooneosi.

Mateki põhiturg on Skandinaavia maad, kuhu firma on viimastel aastatel eksportinud umbes 85 protsenti oma toodangust.

Esmaspäeval kehtestas Pärnu linnavalitsus Mateki Turba tänava kinnistute planeeringu.

Turba 23 ja 25 kinnistu detailplaneeringu ala suurus on ligemale 32 320 ruutmeetrit. Ala asub Rääma linnaosa Niidu ettevõtluspiirkonnas, mis ulatub Ehitajate teest linnapiirini.

Uuel krundil algab lammutamine

Kahe kinnistu liitmisel moodustub ligi kolmehektarine krunt, millel kõik muud hooned ja rajatised peale tootmishoone lammutatakse.

Krundile saab Matek ehitada tootmishoone laienduse, kogu hoonestusala on 10 000 ruutmeetrit.

Hoone tohib olla 18 meetrit kõrge.

Liikluskorraldust planeeringuga ei muudeta. Parkimine lahendatakse krundi sees, ette nähakse kuni 87 parkimiskohta ja kaetud hoiukoht 12 jalgrattale. Detailplaneeringu on koostanud AS Meistri Projekt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles