Vändra vallavolikogu algatas Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu osana eraldi samalaadse teemaplaneeringu oma valla kohta, kuna piirkonna vastu on hakanud huvi tundma konkreetsed arendajad.
Tuuleparkide arendajad huvituvad Vändra vallast
27. jaanuar 2011, 08:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändra vallavanem Peeter Reimann sõnas, et Eesti Energia ASi taastuvenergia ettevõte kompab tuulikupargi tegemise väljavaateid Tootsi valla külje all ammendatud turbarabas ega ole veel tuulikute arvu määratlenud.
15 aastat tuulikuparke arendanud Saksa päritolu Joachim Last ja Eestis selle tarvis loodud Vayu Energia OÜ on huvitatud Kullimaa ja Rahnoja külla tuulikute panemisest, nii et mõlemas piirkonnas oleks 18 tuulikut, kokku 36.
Vald koostab praegu teemaplaneeringu tarvis lähteülesandeid.
Tuuleparkide püstitamist mõjutavad muu hulgas keskkonnakaitselised piirangud ja maakondliku teemaplaneeringuga kokkulepitud tingimused, mille kohaselt eluhoone ja elektrituuliku vaheline kaugus olgu vähemasti kilomeeter.
Vallavanem tõdes, et kui peaks teostuma sotsiaalministri keskkonnaministrile tehtud ettepanek nõuda elektrituulikute ehitamist eluhoonetest veel kaugemale ja viia vahekaugus kahe kilomeetrini, on tuuleparkide arendamine Vändra vallaski küsitav.
“Siis ei ole mõtet enam tuuleenergiast rääkida, suitsetame korstnaid edasi ja suretame terve maailma välja. Huvitav, et rohelise energia vastu võitlevad needsamad inimesed, kes peaksid seda kahel käel toetama,” nentis Reimann.
Võiks olla pigem suured
Eesti Energia ASi taastuvenergia ettevõte on varem olnud huvitatud tuulepargi rajamisest Häädemeeste rannikualale ja merre ning merre Kihnu ja Ruhnu lähedale, ent ettevõtte juht Ando Leppiman on Pärnu Postimehele öelnud, et meretuuleparkide teostumiseni võib kuluda kümmekond aastat.
Häädemeeste vallavolikogu võttis vastu otsuse mitte algatada vallas ühtegi tuulepargi detailplaneeringut, tõmmates sellega Eesti Energia ootustele kriipsu peale.
Tootsi lähedal ammendatud turbaraba on üks kahest suurest perspektiivsest tuulepargi arendusalast, mis on välja pakutud maavalitsuse, omavalitsuste ja konsultandi koostöös ühtlasi koostamisjärgus ja veel kehtestamata maakondliku tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.
Teine selline ammendatud turbaraba jääb Lavassaare lähedale.
Last tunnistas Pärnu Postimehele, et kompab tuuleenergeetika arendamisest huvitatuna kogu Pärnumaad, leidmaks ala, kuhu lõpuks oleks võimalik tuulikuparki rajada, ja hinnata, kas see on üldse otstarbekas. Ta rõhutas, et peab kõige tähtsamaks rääkida valdade esindajate ja kohalike elanikega ning selgitada välja nende soovid, nii on ta näiteks kõnelnud Tõstamaa kaluritega.
Saksa ettevõtja märkis, et on kindel ühes: tuulegeneraatoreid tuleb ehitada ja pigem mõni suur, 20-40 tuulikuga park, kui mitukümmend parki kümne tuulikuga, et vältida looduse ja maastiku rikkumist.
Arendaja nentis, et Elering nõuab elektrivõrguga liitumiseks astronoomilisi summasid: 700 000 eurot megavati kohta.
Kuidas on Saksamaal?
Küsimusele, kuidas suhtutakse tuulikuparkidesse tema kodumaal, vastas arendaja, et Saksamaal on püsti pandud paarkümmend tuhat tuulikut ja kui võrrelda seda Eesti pindalaga, peaks sama tulemuseni jõudmiseks Eestisse rajama umbes 2500 tuulikut.
Last lisas, et Saksamaal on inimasustus kordi tihedam kui Eestis ja ollakse teadlikud sellest, et taastuvenergia tootmist on vaja arendada. Enamuses on rohelise energia pooldajad, ent leidub kritiseerijaidki ja seda pigem looduse ja maastikureostuse seisukohast.
“Saksamaal on külasid, kus on nii, et kuhu iganes ilmakaares vaatad, näed tuulikuid. See ei ole hea. Seega, ma olen algatatud teemaplaneeringu poolt,” kinnitas Last.
Arendaja lisas, et kui mõni siinne arendaja tahab tuulikuparkide rajamisel abi, jagab ta hea meelega oma kogemusi ja on valmis koostööks.