Leivatööstuse eelnõule nappis toetust

Pärnu linnavolikogu juures toimus pikett ja allkirjade kogumine Pärnu leiva toetuseks. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Pärnu linnavolikogu eilne istung tõi raekoja juurde umbes poolsada Cibuse leivatööstuse sulgemise vastu pikettijat. Volikokku esitatud eelnõu leivatootmise jätkamise kohta Pärnus kukkus läbi napi häälteenamusega.

Toomas Kivimägi valimisliidu fraktsiooni kuuluv volinik Eino-Jüri Laarmann esitas volikokku eelnõu anda Pärnu linnavalitsusele ülesandeks leida võimalused ja lahendused, jätkamaks leivatootmist Pärnu linnas.

Eelnõu toetas sõnavõtuga volikogu sotsist aseesimees Epp Klooster, kes leidis, et selle heakskiitmine oleks tulevikku suunatud proaktiivne otsus, kui tahame, et meil on oma leib.

Majanduskomisjoni esimees Peeter Prisk ei pidanud võimalikuks panna linnavalitsust olukorda, kus see peaks hakkama volikogu ülesandel tegelema asjadega, mida seadus ette ei näe.

Prisk taunis ühele ettevõtjale eelistuste tegemist. Küll juhtis ta tähelepanu asjaolule, et võimuleppes on mitu sätet, mille täitmisel saaks linnavalitsus ettevõtlusele kaasa aidata.

Cibuse leivatööstuse kauaaegne direktor Mati Kuusk rõhutas kohaliku leivatööstuse eeliseid, eriti kaubamärki ”kuum sai-leib otse ahjust”, mida AS Pere Leib ei suuda pakkuda isegi Tartus. Rääkimata lühikese realiseerimisajaga kondiitritoodetest, mis Tartust tooduna tuleb suuta müüa tunni-paariga. Toetudes töötukassa andmetele, kinnitas Kuusk, et pagari ümberõpe kokaks nõuab 2000 eurot, mõni muu amet veel enam.

Eriti kriitiline oli Kuusk väidete suhtes, et ettevõtluse arendamine pole kohaliku võimu asi.

Abilinnapea Romek Kosenkranius esitas linnavalitsuse põhjendused, miks Laarmanni eelnõu ei toetata.

”Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse funktsioon tootmise korraldamine või äriühingu otsene doteerimine eelarvelistest vahenditest. Kas volikogu on valmis andma linnavalitsusele vabu käsi maksma leivatööstuse omanikule kaks või viis miljonit krooni linnaeelarvest või kasutama eelarvelisi vahendeid, et osta 20 miljoni eest leivatehas ja panna käima tootmine? Siin saalis pole inimest, kes linnavalitsusele sellise volituse annaks,” rääkis Kosenkranius.

Linnapea Toomas Kivimägi kordas põhiliselt samu seisukohti, mis olid esitatud eilses Pärnu Postimehes tema artiklis ”Leib – meie töö ja meie toit”.

Kivimägi loetles, mida linnavõim saab ettevõtluse edendamiseks teha: anda maad tasuta, võimaldada tasuta liituda vee ja kanalisatsiooniga, menetleda detailplaneeringuid tavalisest kiiremini.

”Oleme jätkuvalt valmis kohtuma nendega, kellel võiks olla huvi vormileiva tootmine Pärnus taas käivitada. Linn paneb seal õla alla,” lubas Kivimägi.

Eino-Jüri Laarmanni esitatud eelnõu läbi ei läinud. Selle poolt oli kümme, vastu 11 ja erapooletuks jäi neli volinikku. Puudus kaheksa rahvaesindajat.

Külaliste galeriilt lahkujate pominast kostis võimumeestele visatud ”Kohtume valimistel!”.