Vladimir Putini Kaukaasia probleem

Vene võimude suutmatus olukorda Põhja-Kaukaasias oma kontrolli alla saada ning sellega kaasnev vägivald võib kaasa tuua uusi Domodedovo-stiilis terroriakte. Foto: Reuters

Venemaa peaministri Vladimir Putini tegevus vaid õhutab moslemite püha sõda Kaukaasias, leiab Briti päevaleht The Guardian.

Ennast Kaukaasia emiiriks nimetav Doku Umarov hoiatas läinud reedel Vene valitsust, et tema võitlejad on valmis järgmisteks enesetapurünnakuteks nagu see, mis toimus Moskvas Domodedovo lennujaamas.

Putini reageering Domodedovos juhtunule oli sarnane sellega, kui ta presidendina lubas Tšetšeenia mässulisi jälitada ja tappa nad välipeldikus. Nüüd ütles ta, et suitsiidirünnaku taga olnud tabatakse ja kättemaks on vältimatu.

Putin eitas laialt levinud oletust, et pommirünnakuga oli seotud Umarov, väites, et juhtunul pole seost Tšetšeeniaga, sest Tšetšeenia probleem lahendati mitu aastat tagasi.

Mida edasi, seda hullemaks

Ametliku seisukoha järgi rahustas Tšetšeenia pärast kümme aastat kestnud verevalamist Kremli-meelne president Ramzan Kadõrov, kelle võitlejad on vägivaldsuse sünonüüm. Kuid Kadõrov ei suutnud ära hoida rünnakut Tšetšeenia parlamendile läinud oktoobris. Kuigi vägivallaaktide arv Tšetšeenias on vähenenud, levib Umarovi vastupanu naabervabariikidesse Dagestani ja Inguššiasse ning on muutunud separatistlikust liikumisest kogu Kaukaasiat hõlmavaks pühaks sõjaks iseseisvuse eest.

“Mida tahavad terroristid saavutada pommide lõhkamisega Moskva metroos?” küsis Moscow Timesi kolumnist Julia Latõnina ja vastas: nad tahavad, et Allah, mitte Venemaa valitseks Põhja-Kaukaasiat. Nad vihkavad läänt ja põlgavad nii Putini valitsust kui demokraatiat.

Boriss Jeltsini ajal oli poliitiline islam marginaalne, kuid pärast kümmet aastat Putini võimuvertikaali on olukord põhjalikult muutunud. Näiteks Dagestani vahhabiidid olid 1999 pea olematud, ent praegu nii võimsad, et Vene korravalvejõud kardavad neid jälitada. Putini ajal muutus Inguððia mudþahiidide turvasadamaks.

Latõnina ei välista, et Venemaa peab Põhja-Kaukaasiast loobuma samamoodi, nagu Prantsusmaa lahkus Alþeeriast.

Olümpia ja maailmakarikas

Moslemid moodustavad Venemaa elanikest seitsmendiku. 2010. aastal suurenes islamistide rünnakute arv, võrreldes 2009. aastaga, 14 protsenti, peamiselt Põhja-Kaukaasias. Ühe sõltumatu allika arvestusel hukkus umbes 360 inimest.

2000. aastast on Moskvas toimunud kaheksa suurt terrorirünnakut.

Seistes silmitsi kriitikaga kodumaal ja kartusega välismaal 2014. aasta olümpiamängude ja 2018. aasta maailmakarika julgeoleku pärast, on Putinile hakanud koitma vajadus muuta lähenemist.

Ent järgmise aasta märtsis toimuvad Venemaal parlamendi- ja presidendivalimised ja Putinil võib tekkida ahvatlus mängida vene kõva kätt ning korraldada Kaukasuses taas sõjaretk. Siis on uued Domodedovod päris kindlad.



Doku Umarov

Sündinud 13. aprillil 1964. Tšetšeenia sõjaväelane, isehakanud Kaukaasia Emiraadi emiir ja endine Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president. Sai presidendiks pärast eelmise presidendi Abdul-Halim Sadulajevi tapmist Vene eriüksuste poolt 17. juulil 2006.

Eitanud oma osalust terrorirünnakutes ja kritiseerinud Šamil Bassajevit. Samal ajal lubanud laiendada sõjategevust ja rünnata sõjaväelisi ja politseisihtmärke Venemaal.

31. oktoobril 2007 tegi avalduse, milles kuulutas välja Kaukaasia Emiraadi, mis hõlmab kõiki Venemaa Kaukaasia vabariike.

1. augustil 2010 teatas oma tagasiastumisest. Uueks emiiriks nimetas Aslambek Vadalovi. 4. augustil 2010 lükkas teate oma tagasiastumisest ümber.

Augustis teatasid rahulolematud välikomandörid Vadalov, Gakajev ja Gazijev, et ei allu enam Umarovile. Septembri lõpus otsustas Umarov, et neil tuleb šariaadikohtu ette astuda. Oktoobris valisid vastalised välikomandörid Gakajevi enda uueks juhiks.

24. jaanuaril 2011. aastal toimus Moskvas enesetaputerroristi toime pandud pommiplahvatus Domodedovo lennujaamas, milles hukkus 35 inimest ja Kavkaz Centre’i kodulehele veebruaris üles riputatud videos võttis vastutuse selle terrorismiakti eest Doku Umarov.

Allikas: Vikipeedia