Kihnu külmhoone äriäpardus viis maksejõuetuseni

Kihnu sadamast paarsada meetrit eemal ootab nüüdisaegsed seadmed saanud külmhoone, millise lahenduseni jõuab AS Kihnu Külmhoone esitatud pankroti algatamise avaldus ja kes on rajatise uued omanikud. Foto: Urmas Luik

Kihnu mereväravas Lemsi külas valitseb vaikus külmhoones, mille kihnlased heas usus enda kaluritele ostsid, kuid äriäparduste järel olid sunnitud esitama Pärnu maakohtule pankrotiavalduse.

Krediidiinfo andmetel on AS Kihnu Külmhoone maksuvõlg 3. märtsi seisuga 10 129 eurot ja intressivõlg 347 eurot. Puhaskasumit pole ettevõte asutamisaastast peale teeninud ning ettevõtjate südameid kriibib võlg rannakaluritele.

Suuremad võlausaldajad on omanikud ise ja seepärast on külmhoone teema saarel pehmelt öeldes tundlik, kuigi kohalikud kalurid pole paari viimase aasta sees oma tööraha AS Kihnu Külmhoonele antud räime eest näinud ning arvamuste paljususes tegijate suunas sõnadega ei koonerdata.

Kohalike omavaheliste ja rahasuhete labürinti läbima kutsusid kalurite nimel kõnelejad telesaatejuht Peeter Võsa, kellele puistati südant teisipäeval.

“Kihnu Külmhoone oli Kihnu kalanduse süda ja potentsiaalne suur tööandja, mistõttu oleme üritanud ennast küll võimalike arengutega kurssi viia, kuid tundes huvi vallvanemana, et vallas oleks inimestele tööandjaid,” rääkis Kihnu vallavanem Ingvar Saare. “Kahju, et mehed omavahel räägitud ei saanud, vaid peavad Võsareporteri kaudu Eesti rahva ees sõna võtma,” nentis ta.

Sadamakõrtsi asemel

Aasta läbi vajas külmhoone kümmekonda töötajat, tipphooajal poole rohkem.

Äriplaani järgi tegeles AS Kihnu Külmhoone kalakülmutamise ja ahvenafileerimisega ning pidi kujunema ligi 700 elanikuga vallas aasta läbi suurimaks tööandjaks. Selleks ostsidki kohalikud mehed ära Lemsi külas tegevuse lõpetanud AS Kihnu Kala külmhoone, sest ringlevate juttude järgi sihtisid Pärnu ettevõtjatest vabaks jäänud rajatist magusas asukohas meelelahutusärimehed.

“Käisid jutud, et hoone läheb mandrimeestele ja oli hirm, et külmhoone läheb kalandusele kaduma,” mainis AS Kihnu Külmhoone nõukogu liige, laevakapten Arvo Saare.

Kihnus kui Liivi lahe suurimal saarel toob merest loomust välja ligi 70 kutselist kalurit. Külmhoone on vajalik, et anda nende tööle lisandväärtust kohapeal, selle asemel et loksutada kiiresti riknevat värsket kala mandrile. Kihnlastest ettevõtjate siht oli tegelda turustamisega ise ja vahendajateta.

Kihnu valla arengukava paneb rõhku kalandusele. Saarel on kaks kalurite sadamat, üks Lemsil, teine Sigatsuarus, mõlemad vajavad nüüdisaegset taristut ja lautrikohti.

Külmhoone on kihnlastele vajalik nagu sool supisse, nii kalatöötlemise kui vallas tööandjana.

Nelja mehe algatusel ja osalusega loodud aktsiaselts alustas paljutõotavalt. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tuli toeks uute külmutusseadmete ja kahveltõstuki ostmisel ning vanavara asemele muretsetud seadmetega oli võimalik suurendada tootlikkust poole võrra ehk külmutada ööpäevas kuni 25 tonni kala.

Tootmise, keskkonna- ja energiasäästu suunitlusega projekti kavandatud eelarve oli ligi 2,5 miljonit krooni. Veidi üle poole rahast andis riik toetusena Kihnule omast majandustegevust, kalapüüki, väärtustavast regionaalprogrammist, ülejäänud osa katsid aktsionärid pangalaenuga.

Esimese majandusliku laksu andis külmhoonele kalanduspoliitika ehk tõsiasi, et Liivi laht suleti 2009. aastal traallaevadele kuueks kuuks räimepüügiks. Põhjus selles, et rannakalurid olid oma kvoodid püüdnud. Kihnu külmhoonele tähendas see pooleaastast seisakut räimetoodangus.

“Mõni küsis, miks me ei töötle avamere, see tähendab väljaspool Liivi lahte püütud kala. Vastasime, et vaadake, kus Kihnu asub. Ei hakka ju keegi kala vedama laevadega kümnete või isegi sadade kilomeetrite kaugusele, kui on võimalik see anda üle lähemal,” selgitas Arvo Saare tunamullust sundseisu. “Samuti on mõeldamatu värske kala vedu autodega, sest kala vedamine töötlemiseks saarele ja uuesti tagasi on transpordi topeltkulu. Pöördusime mitmel korral kalaüleveo soodustuse saamiseks vastavate asutuste poole, kuid keegi ei leidnud selleks võimalust.”

Teise majandusliku laksu sai AS Kihnu Külmhoone alanud aastal. Ettevõte seisab pankrotiga silmitsi.

Kosilase ootel

Kihnu kalurid pole Pärnu Postimehega suhtlemisel altid, nad kasutavad kesknädala valget aega jääväljal kala püüdes, okas hinges. Mis muud, kui sammud vallamajja.

“Mõistan nii kalurite kui külmhoonega tegelejate olukorda, aga vald ei saa maksta äriühingu võlgasid,” nentis vallavanem. “Üksteist on usaldatud, lepinguid pole tehtud, kalurid on viinud kala sinna, aga raha pole neile maksta suudetud.”

Kihnu noor vallavanem tunneb osapoolte esindajaid läbi ja lõhki, mõistab nende muret ja tal on sellest teemast raske kõnelda, sest Kihnu mehed on Kihnu meestele võlgu.

“Minule teadaolevalt otsisid külmhoone omanikud investorit, viimase hingetõmbeni hoiti seda käigus, aga nüüd ollakse silmitsi maksujõuetusega ja aprillis peaks toimuma võlausaldajate esimene üldkoosolek,” rääkis Ingvar Saare.

Vallavanem on tüdinenud enese seostamisest AS Kihnu Külmhoone kahe Saare-nimelise aktsionäriga ning enda põimisest ärihuvidesse. “Minul pole külmhoones mingit huvi, olen vallavanemana huvitatud tööandjate olemasolust vallas ja mis puutub Saartesse, siis minu vanaisa vend oli Arvo ja Mihkel Saare isa.”

Mihkel Saare asemel on jaanuarist juhatuse liige Ivo Soomägi, jäänud on Valdo Palu, Rainer Vesik ja Arvo Saare.

“Olukorrast väljatulekuks pidasime läbirääkimisi kalandusest huvitatud ettevõtjatega, aga tulutult. Arvan, et pankroti käigus läheb hoone kellelegi üle,” selgitas Arvo Saare, kes operatsiooni järel on kodus haiguslehel.

Kohalike kalurite, kodusaare elanike pahameele lakketõusmise ja telekaamera kohalekutsumise kohta ütles Saare, et nad on andnud sisse pankroti algatamise avalduse ja ajutiseks pankrotihalduriks on määratud Vahur Krinal ning võlausaldajate esimesel üldkoosolekul saavad mehed toimuva suhtes selgust.

“Ostsime külmhoone 2007. aastal, järgnes kiire majanduslangus, kasutasime vahendajaid, otsisime ise turgu,” rääkis Arvo Saare.

Järgmine, 2008 oli see aasta, kui ei suudetud realiseerida laevadega püütud räime enne kevadist rannakalurite püügihooaega.

“Ostsime rannakaluritelt kala kokku, aga see jäi õigel ajal müümata, sest vahendajad müüsid eelkõige oma kala ja külmhoone tootis miinust,” nentis Arvo Saare.

Nõukogu liige Valdo Palu on hoonest jääteed kasutades vedanud kalajahutehasele sinna jäänud rapped ja räime. Kihnu ja mandri vahet sebimisest arvatakse, nagu veetakse viimasedki asjad jääteega mandrile ja tehakse rahaks. Pankrotiseadusele tuginedes on võlgnikul, kõnealusel juhul AS Kihnu Külmhoonel, keelatud oma vara võõrandamine ajutise pankrotihalduri loata.

Arvo Saaret nörritavad sellised jutud. “Kihnule on külmhoonet vaja, sest kala vedamine siit mandrile on kallis ja mõttetu, loodan, et kalandusettevõtjad võtavad asja ette.”

Tõsiasi on see, et maksu- ja tolliametile ollakse Krediidiinfo andmetel võlgu (1.03) 10 129 eurot ning esimene kohtuistung AS Kihnu Külmhoone maksejõuetuse üle toimub 18. aprillil Pärnu maakohtus.



AS Kihnu külmhoone

 Tegutseb Kihnus sadama vahetus naabruses Lemsi külas.

 Põhitegevus kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine.

 Põhikiri kinnitati 26. aprillil 2007.

 Juhatuse liige Ivo Soomägi, nõukogu liikmed Rainer Vesik, Arvo Saare, Valdo Palu.

 Krediidiinfo andmetel on maksuvõlg maksu- ja tolliametile 1. märtsi seisuga 10 129 eurot.

 Pärnu maakohus võttis 21. veebruaril menetlusse ettevõtte esitatud pankrotiavalduse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Vahur Krinali.

 Esimene kohtuistung toimub 18. aprillil Pärnu maakohtus.

Andmed: Pärnu Postimees, Krediidiinfo