Linn silub aastatetaguse rumaluse vilju

Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsus algatas Papiniidu 50 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kavandada senise hoone asemele samaotstarbeline uusehitis, selgitada välja selle ehitusmahud ja muuta krundi praegune sihtotstarve - ühiskondlike ehitiste maa - äri- ja elamumaaks.

„Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada aastast 1998,” tõdes kõnealuse detailplaneeringu koostamise algatamist kommenteerinud Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius. „Just 1998. aastal andis linn maja osaühingule Orm rendile null krooniga kuus ja lausa 20 aastaks.”

Paraku nullisid lepingusse lipsanud lapsused nii OÜ Ormi kohustuse investeerida kultuurikeskuse renoveerimisse üheksa miljonit krooni kui Pärnu linna lootuse, et keskus saab tubli peremehe.

Tulu jäi tulemata

„Kui arendaja oleks maja ilusasti korda teinud ja välja arendanud ning investeering oleks pangale tagasi makstud, oleksid nii linn kui erainvestor teenima hakanud,” meenutas Kosenkranius ammust äriplaani. „Esimesel aastal oleks linn saanud tulust 20 protsenti, teisel aastal 30 protsenti, siis juba 40 ja neljandast aastast 50 protsenti keskuse tulust.”

Abilinnapea sõnutsi seisneb loo kurbloolisus eelkõige selles, et ehkki rendileping on linnal kui kivi kaelas, pole lootust seda ühepoolselt üles öelda. Parimal juhul tooks nii talitamine kaasa aastaid tuurivad kohtuvaidlused.

Nii ongi 2007. aastast otsitud olukorrale Ormiga läbi rääkides lahendust.

„Ärimees, kes ütleks, et lõpetame jah, kui tal nullkroonise rendiga midagi käes, peaks olema nõrgamõistuslik,” nentis abilinnapea.

Selles mõttes oli detsembri lõpus Ormilt linnavalitsusele laekunud ettepanek seoses Papiniidu 50 kinnistuga pikk samm edasi mingi alternatiivse lahenduse suunas.

Kino ja kogu jäävad

Konspektiivselt seisneb Ormi väljapakutu selles, et kui linn nende ideega kaasa läheb ning vajalikud tingimused loob, on keskuse praegune valdaja valmis hoone renoveerima. Seejuures ei tee Orm saladust, et see pole heategevus, vaid kainelt kaalutud äritegevuse edendamine: plaanitavas hoones on kohta nii büroopindadele kui korteritele. „Nende üürimisega soovitakse ilmselt katta investeeringuid, mis maja ühiskondlikus osas tehakse,” pakkus abilinnapea.

Linn omalt poolt on detailplaneeringu algatamise tingimuseks seadnud, et tulevases hoones, mille madalam osa on kuni 15 meetri kõrgune ehk neljakorruseline ja kõrgem kaheksakorruseline, on ilmtingimata nii kino, raamatukogu kui sportimise ruumid.

Seda, millal algatatav detailplaneering tegelikkuseks saab, ei tihanud Kosenkranius pakkuda: pole harvad juhud, kui see protsess on kestnud aastaid.

Kas praegune hoone lammutatakse või on kasutatakse osa selle konstruktsioone aluseks kerkivale majale, ei hakanud Kosenkranius oletama: on tehtud nii ja naa.
Küll oli abilinnapea seda meelt, et ehitustehniliselt on lihtsam vana täielikult maha võtta ja puhtale platsile uus püstitada.

„Kas seda teeb Orm või keegi teine, pole planeeringu seisukohalt oluline. Oluline on, et planeering on algatatud ja see võimaldab sinna tulevikus tekitada sellise äriprojekti, et Pärnu linn saaks korraliku kino, sportimisvõimalused ja raamatukogu,” nentis Kosenkranius. „Kui Ormil on jõudu ja pank ütleb, et äriplaan peab - jumala eest, andku minna.”

Väljavõtteid Pärnu linnavalitsuse korralduse eelnõust „Papiniidu 50 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine”:

väikeseid, peredele sobimatuid suvituskortereid (elutuba-köök + magamistuba) võib kavandatavas hoones olla 10-15 protsenti korterite üldarvust;

hoone kõrgema ehk torniosa ainult renditavateks äri/büroopindadeks plaanimine ei ole aktseptitav. Piirkonnas ei ole täiendavat vajadust suure hulga uute büroopindade järele;

parkimiskohad kavandada põhiosas hoone alla. Papiniidu tänava äärde näha ette üldisest tänavaruumist eraldatud väiksem parkimisala.

Mai kultuurikeskus.
Kino Mai avati 23. septembril 1986. aastal. Esimene üritus arhitekt Tõnis Palmi kavandatud hoone 612kohalises saalis oli Pärnu fašistlikust okupatsioonist vabastamise 42. aastapäevale pühendatud pidulik koosolek.

Mai kultuurikeskus tervikuna avati 5. novembril 1989. aastal. Pidulistele esines Eesti Raadio kontsertorkester Peeter Sauli juhatusel.