Jõõpre juurtega ettevõtja Avo Rits võttis kätte ja lükkas Jõõpre koolimaja taha kelgumäe, tänu millele on nüüd külalastel ja elanikelgi koht, kus vastlaliugu lasta.
Jõõpre küla sai oma mäe
“Oleme tänulikud, et meie kooli vilistlane, kunagine hoolekogu esimees ehitas nii siledal ja lamedal maal nagu Jõõpre oma kulu ja kirjadega meile oma Munamäe, mis on nii lasteaia kui kooli laste seas praegu tõesti väga populaarne,” märkis Jõõpre põhikooli direktor Mati Sutt.
Nii ei mallanud Jõõpre lasteaia mudilasedki õiget päeva ära oodata ja tegid oma esimesed ametlikud vastlaliud ühes vastlakommete tundmaõppimisega aegsasti ära.
Jõõpre lasteaia Mürakarude vanemõpetaja Eve Köök kirjeldas, et vastlasõitu on Jõõpres tehtud igal aastal ja iga ilmaga küll kohaliku kuivati ees kallakul, Lavassaare lasteaia lastega võidu nende karjääriradadel või hobuse järel vankris lausa põldudel ja külavaheteedel. Sel aastal polnud vaja enam kaugele minna.
Enne õueminekut häälestasid lapsed tuju sobivaks vestlusega vanadest kommetest, vastlalaulu ja vurriurinatega. Lapsed said oma silmaga kaeda ja käega katsuda ehtsat seajalavurri ning võrrelda seda nööbivurriga. Kindluse mõttes topiti paha tuju kotti ehk „aeti kada“ ja mindigi kelkudega mäele.
“Kuna Jõõpre lasteaias käivad kahe- kuni nelja-aastased Mõmmikud ning viie- kuni seitsmeaastased Mürakarud, on loomulikult vaja kombekohaselt punti võtta meie suur sõber Jõmmu, kes omakorda kutsus kaasa sõber jänese. Viimasel ajal on meil aastaloomad ikka vastlatrallist osa võtnud. Mäest liueldi nii ümmarguse „panni“ kui kelguga, küll kahekaupa, küll kõrvuti paaris ja rongina. Liud said pikad ja ladusad,” jutustas Köök.
Laste üllatuseks vurises peagi mäe juurde mootorsaan, väike regi järel, ja kutsus lapsi sõidule.
“Lasteaeda jõudsid punapõsksed Mürakarud ja üsna väsinud Mõmmikud. Laudadel auras soe hernesupp ning taldrikul naeratas ootavalt vastlakukkel,” rääkis Köök.