/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/02/09/513360t1h7007.jpg)
Keskkonnaministeerium jätkab kavaga turgutada Pärnu jõe hävimisohus lõhepopulatsiooni Lätist toodud lõhe noorjärkudega.
Läti lõhe ujus Pärnu jõele lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval väisas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna, Tartu ülikooli mereinstituudi, Eesti maaülikooli ja Põlula kalakasvatuskeskuse esindajatest koosnev delegatsioon lõunanaabrite Tome kalakasvatust, sest just sealt tahab ministeerium hankida Pärnu jõe lõhe asurkonna tarvis sobivat marja.
Nii Põlulas kui Tomes kasvatakse lõhe noorjärke, mis kalavaru taastamiseks asustatakse looduslikesse veekogudesse.
Üleeilsel kohtumisel loodi Eesti ja Läti riiklike kalakasvanduste vahel otsekontaktid, arutati, mil moel taastada Pärnu jõgi loodusliku lõhejõena ning kuidas ja kui kaua uurida Lätis silmtäpis lõhemarja proove enne Eestisse toomist.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialisti Herki Tuusi ütlust mööda ostab Eesti naaberriigist lõhemarja seetõttu, et Eestis pole Liivi lahe piirkonnas peale Pärnu jõe lõhejõgesid, kust paljundusmaterjali võtta, ja siinsele lõhe asurkonnale geneetiliselt lähedased populatsioonid asuvad just Lätis.
Lätlased korjavad Pärnu jõe tarvis paljundusmaterjali juba tänavu sügisel, järgides Eesti keskkonnaministeeriumi kalamaimude paljundamise juhiseid.
Edasi viljastatakse mari Tome kalakasvanduses, sealt rändavad marjaterad silmtäpise arengustaadiumis Põlulasse hauduma ja alles siis asustatakse noorlõhed Pärnu jõkke.
“Panime kohtumisel paika Daugavast võetava lõhemarja ajalise ja metoodilise käitlemise Läti kasvanduses,” rääkis Tuus.
Sest enne lõhe noorjärkude Põlula kalakasvatuskeskusesse toomist hoiavad Eesti kalateadlased paljundamisprotsessil silma peal Lätis, kus võtavad vanemkaladelt proovid ja jälgivad, et aretatav paljundusmaterjal oleks mitmekesine.
“Kõige varem järgmise aasta jaanuaris-veebruaris toome silmtäpis lõhemarja Põlulasse, seal haub mari mõnda aega edasi, kuni koorub,” ütles Tuus.
Kui kõik kulgeb ootuspäraselt, asustatakse noorlõhed Pärnu jõe alam-, kesk- ja ülemjooksu kärestikele 2012. aasta sügisel.
“Kalade koorumise edukusest sõltuvalt tahaksime Pärnu jõkke tuua umbkaudu 75 000 noort lõheisendit, edasi jätkame asustamist vähemalt viiel kuni seitsmel aastal järjest,” sõnas Tuus.