Pärnu ja Tallinna vahel võiks sõita kiirrong

POLi ja Edelaraudtee andmetel sõitis 2009/2010 talveperioodil Pärnust Tallinna kuus keskmiselt 547 inimest, suvel 1139. Tallinnast Pärnu sõitjate hulk oli vastavalt 480 ja 1067.

FOTO: Ants Liigus

Pärnu ja Tallinna vahelise rongiliikluse uuringust selgus, et rongisõit võiks muutuda taas populaarseks, kui rong liiguks kiiremini ja sobivamal ajal kui praegu.

Tallinna tehnikaülikooli teedeinstituut uuris Tallinna ja Pärnu vahel raudteeliikluse optimeerimise viise Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) tellimusel ja Norra EMP programmi toel.

Uuringus vaadeldi Pärnu maakonda puudutava raudteeliini Tallinna–Lelle–Pärnu olukorda ja kasutust ning hinnati raudteeliini potentsiaali.

Bussid ei arvesta rongiliiklusega

Uuringu tegijad tõdevad, et üldjuhul on kõik peatused talvisel ajalgi jalakäijatele ligipääsetavad ja lund lükatakse. Perroonid on valgustatud, kuid sinna viiv tee tavaliselt mitte.

Jalgrattaga rongi peale minna soovijad peaksid rattad vagunisse kaasa võtma, sest nende peatuses hoidmiseks seni mingeid tingimusi loodud ei ole.

Lähim bussipeatus jääb raudteejaamast harilikult ligi poole kilomeetri kaugusele.

Autoga saab rongile jõuda nii, et keegi teine viib peatusesse või tuleb vastu (tuntud kui “Kiss & ride”). Auto turvaliseks parkimiseks ehk “Pargi ja reisi” süsteemi kasutamiseks tingimusi peatustes loodud ei ole.

Rongipeatused teenindavad praegu eelkõige raudteejaamast jalgsitee kaugusel elavaid inimesi, suvisel perioodil kasutavad rongi ka peatusesse jalgrattaga sõitjad.

Bussiühendused rongipeatusega on pigem juhuslikud ega arvesta rongide sõidugraafikuid, sest isegi Tori ja Tootsi peatuse tihedate bussigraafikute puhul teenindavad bussid vaid poolt rongis sõitjatest ja ülejäänute puhul ainult mõnda.

Autosõidu (25 kilomeetri) areaalis rongijaamast elab enamiku peatuste puhul 6000 – 11 000 inimest, keda rong potentsiaalselt võiks teenindada. Pärnu külje aluste suuremate asulate lähedal asuvates peatustes on see arv suurem.

Rong on odavam, kuid aeglane

Võrreldes raudtee lähedusse jäävatest suurematest asulatest bussi, rongi ja autoga Pärnusse ja Tallinnasse sõidu aega, on auto pea kõikjal kiireim vahend sihtpunkti jõudmiseks.

Suvel, kui rattasõit on arvestatav viis rongipeatusesse jõudmiseks, on rong bussist aeglasem vaid veidi üle poolel juhtudel. Kui aga jalgratta kasutamise võimalus välja jätta, sest ratas pole alternatiiv kõigile elanikele, on rong bussist aeglasem liikumisvahend juba 70 protsendile asulatest.

Kokkuvõttes on uuringu põhjal 34 asula seas üksnes mõni, mille elanikele Pärnusse või Tallinnasse jõudmine muutuks rongi käigust ärajäämisel märgatavalt üle poole tunni aeglasemaks.

Lelle, Eidapere, Kaerepere, Keava, Lokuta asula inimestele oleks rongi ärajätmisel vaja luua korralik bussiühendus nii Tallinna kui Pärnuga, Pulli ja Kehtna elanikele Pärnu ning Tootsi ja Selja rahvale Tallinnaga.

Rongide senine sõiduplaan ei sobi paljudele iga päev linnas tööl või koolis käijatele, ilmselt on sellest tingitud madal kuukaartide kasutatavus rongis.

Seda kinnitavad bussikasutajate arvamused: enamik vastanuid peab liikumisvahendi valiku muutmisel rongi kasuks tähtsaks just rongi kiiruse suurendamist, aga ka sõiduplaanide korrigeerimist.

Sõidu maksumuselt on rongil praegu selge eelis bussi ees ja autoga sõitmisel juhul, kui autos oleks vaid üks inimene. Kui aga auto kütusekulu jagaks omavahel ära kaks inimest, kaob rongi hinnaeelis peaaegu täielikult.

Vähemalt kolme sõitjaga auto puhul muutub olukord juba vastupidiseks: autosõit on kõige odavam reisimise viis, arvestades kütuse hinda.

Sõitjaid on väga vähe

Uuringu tegijad nendivad, et peatustes tuleb praegu rongi peale ja väljub üsna vähe inimesi ja poolel juhtudest on nende arv lausa olematu.

Eidaperes, Viluveres, Tootsis ja Toris jääb keskmine päevane rongipeatuse kasutajate arv 12 ja 18 vahele. Arvestades, et iga päev jõuab peatusesse neli ja lahkub samuti neli rongi, kasutab neid peatusi rongi kohta paar inimest.

Koogiste, Tammiste ja Pärnu kaubajaama puhul on sõita soovijate arv veel väiksem, jäädes alla viie inimese päevas, ja iga rongi kasutab statistiliselt umbes pool inimest. Suveperioodil sõidab rongiga peaaegu kaks korda rohkem rahvast kui talvel.

Pärnu jõudvatest ja sealt lahkuvatest rongisõitjatest üle poole on Tallinnast. Pealinn ja Rapla kahe peale kokku aga annavad 68 protsenti kõigist Pärnusse tulijatest.

Samuti tõdetakse uuringus, et rongikasutajaid on bussisõitjatega võrreldes käputäis. Bussi eelistab rongile vähemalt 15-20 korda rohkem inimesi.

Praegu kulub rongiga Tallinnast Pärnu jõudmiseks umbes kaks tundi ja 40 minutit ehk kolmveerand tundi kauem kui bussiga. Autole jääb rong alla juba üle tunniga.

Seega ei paku rong senisel kujul alternatiivi ega konkurentsi ei bussile ega autole.

Kui aga tingimusi muuta rongi kasuks, suurendades sõidukiirust analoogselt Tallinna–Tartu kiirrongiga, nii et rong suudaks pealinnast Pärnusse sõita tunni ja 40 minutiga, on rongi eelistajate hulga kasvuks potentsiaali väga palju, leiavad uuringu tegijad. Selline kiirus annaks juba väikese eelise bussi ees.

Minimaalse peatuste arvu puhul võiks rong Tallinnast Pärnusse jõuda isegi 85 minutiga, mis ehk paneks paljud praegused autokasutajadki rongi kasuks otsustama. Seda siiski üksnes juhul, kui Pärnu rongijaama ja kesklinna vahel toimiks kiire ja mugav ühendus.

Teedeinstituudi ettepanekud

Teedeinstituut jõudis uuringu tulemusel järgmistele järeldustele.

Rongiliikluses on seni üritatud leida tõenäolisi kasutajaid nii kaugliiklejate (eelkõige Tallinna ja Pärnu, aga ka Rapla ja Pärnu vahel) kui kohalike liiklejate hulgas (väikepeatused Lelle ja Pärnu vahel).

Pärnu regioonis domineerivad pikka vahemaad sõitjad. Samal ajal ei sobi praegune lahendus hästi kummalegi sõitjate kontingendile. Kaugemale sõita soovijatele jääb rong aeglaseks, lühikest maad sõitjaid on vähe.

Uuring näitas, et potentsiaali raudteekasutust märgatavalt tõsta on, kuid selleks tuleb pakkuda mõlemale sihtgrupile eraldi teenust.

Tallinna ühendus Pärnuga peaks olema võimalikult kiire (kiirrong), selle tagamiseks tuleks suurendada sõidukiirust vähemalt 120 kilomeetrini tunnis, teisalt viia kiirrongi peatuste arv miinimumi, tõstes sellega samuti ühenduskiirust.

Praeguse sõitjate arvu järgi võiks kiirrongi peatus olla lisaks Pärnule ja Tallinnale Raplas. Pärnus aga tuleks rongipeatus tuua kesklinnale lähemale. Juhul, kui lähiajal ei plaanita raudtee asukohta muuta, oleks üks peatuse alternatiive Papiniidu silla lähedale jääv ala.

Peatuse Raekülast Papiniitu toomisel lüheneks sõiduaeg kolm minutit ja peatus paikneks kesklinnast kolme ja poole kilomeetri kaugusel, võimaldades soodsa bussiühenduse tagamisel jõuda kesklinna viie minutiga.

Peale kiirrongi võiks kasutust leida enama arvu peatustega Pärnu piirkonna regionaalrong, kui luua toimiv bussiühendus rongipeatuste ja nende lähiasulate vahel. See suurendaks sõitjate hulka. Selleks tuleks üle vaadata nii bussigraafikud kui bussipeatuste asukohad.

Nii kiir- kui regionaalrongi puhul peaks mõtlema turvaliste parklate rajamisele peatustesse autoga kohaletulijatele.

Eidapere, Viluvere, Tootsi ja Tori peatust ei ole teedeinstituudi hinnangul põhjust likvideerida ka siis, kui kavandada eraldi kiirrongiliin Tallinna ja Pärnu vahel.

Olematu sõitjate arvu ja kehva asukoha tõttu võiks uuringu tegijate arvates kaaluda Koogiste peatuse ärajätmist, sest niisama mugavalt pääsevad lähiasulate elanikud Eidapere või Lelle peatusesse.

Sõitjate hulka vaadates on küsitav ka rongi peatumine Pärnu kaubajaamas.

Mis edasi?

POLi esimees Eeri Tammik kinnitas, et kõnealuse tööga ei hakata inimesi hirmutama ega kohe selle põhjal ühe või teise peatuse otstarbekuse kohta otsuseid tegema.

Uuringu tulemused edastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Edelaraudteele ja peamine siht on ikkagi tõsta rongide sõidukiirus vähemalt 120 kilomeetrini tunnis.

„On ju veel mitmeid variante. Võib olla ka selline variant, et kuna Rapla ja Tallinna vahel on suhteliselt tihe liiklus, on seal ronge rohkem, või ka nii, et Pärnu ja Lelle vahel on kõik peatused ja siis Pärnu rong läheb kiiremini edasi. Siis ei pea midagi sulgema.

Teine variant on see, kui kunagi hakkavad käima eraldi rongid, nii nagu Tartu piirkonnas on kiire ja on aeglasem kõigi peatustega rong,“ kirjeldas Eeri Tammik.

Tagasi üles