Audru kooli saatus otsustati nukral meelel

Opositsioonivolinike Anne Seimari (vasakul) ja Inda Orissaare ponnistused ei kandnud vilja. Eelnõu poolt hääletas 11, vastu 3 ja erapooletud olid 2 volinikku. Foto: Urmas Luik

Üleeile Audru vallamaja saali keskkooli saatuse üle otsustamist vaatama tulnud õpetajad istusid hiirvaikselt ja lootsid viimase hetkeni, et otsust – muuta Audru keskkool järk-järgult põhikooliks – ei sünni.

Audru vallavolikogu üleni musta riietunud esimees Siim Suursild oli oma laua tagant külalisi piieldes silmanähtavalt norus. Näost tõsine oli ka vallanõunik Peep Tarre, kelle ülesanne oli selgitada veel kord, miks eelnõu üldse hääletusele pandi.

Tarre nentis, et valla pöördumine haridus- ja teadusministeeriumi poole ei andnud tulemust. Ministeeriumi vastus oli, et vallale pinnuks silmas uus koolide rahastusmudel on kõigile ühene ja erandeid väiksema õpilaste arvuga maagümnaasiumidele ei tehta. Prognoosi järgi kahaneb lähiaastail gümnaasiumiastmes õpilaste arv veel ja suureneb vallaeelarvest pealemakstav summa.

Alternatiive ei olnud?

Audru vallas lapsi ju on ja keskkooli põhikooliosas on praegugi paralleelklasse, ent praktika näitab, et gümnaasiumiastmesse läheb edasi umbes pool põhikoolilõpetajaist, neist omakorda pool asub õppima koduvalla keskkoolis ja pool Pärnu koolides.

“See otsus ei tulnud kergelt ja toob kindlasti kaasa pahameele. Kahjuks on osa lapsevanemaid otsustanud juba eelnevatel aastatel panna lapsed linna kooli. Lootsime, et numbrid paranevad, kuid nüüd on need saavutanud kriitilise piiri,” põhjendas Tarre.

Majandus- ja hariduskomisjoni esimees edastasid komisjonide seisukoha: pooldada eelnõu.

“Kas te olete üldse arutanud mingisuguseid alternatiive? Mina arvan, et mõni aasta mõõna elame üle ja siis tuleb 10. klassi õpilasi juurde. Meie keskkool on meie lipp, vapimärk ja visiitkaart, kas te saate sellest aru?” laitis opositsioonivolinik Inda Orissaar. Tarre kostis, et alternatiive valitsuses arutati, kuid neid pole.

“Suuliselt pakuti välja mitu alternatiivi, kuid ühtegi kirjalikku ettepanekut, mida hariduskomisjon oleks saanud arutada, ei tehtud,” põhjendas ja täpsustas hiljem Pärnu Postimehele valla hariduskomisjoni esimees Mati Sutt.

“Kooli ümberkorraldamine on õigusvastane. Teen ettepaneku arutelu katkestada. Audru valla arengukavas ei nähta ette keskkooli kaotamist. Kõigepealt oleks tulnud muuta valla arengukava,” väitis istungil volinik Anne Seimar. “Võtaks kümneminutise vaheaja,” pani võimul oleva valimisliidu Audru fraktsiooni juht Jaanus Põldmaa ette ärevaimal hetkel, kui tulnuks hakata hääletama.

Fraktsiooni liikmed kadusid tagatubadesse, nagu hiljem selgus, juristilt Seimari väite kohta nõu küsima. Väliselt rahulikud koolijuht Kersti Rohtmets ja õppealajuhataja Sirje Suurevälja istusid volinike tühje pinke silmitsedes mõtlikult kõrvuti.

Rohtmets poetas, et üks variante on alustada gümnaasiumiosaga uuesti mõne aasta pärast, kui gümnaasiumiikka jõuab nüüdne suurema sündimusega põlvkond. Suurevälja sõnutsi on hea, et otsus tehakse ära nüüd, sest siis on üheksandikel selgus, mida edasi teha. Sisseastumiskatsed Pärnu koolides algavad ju kohe-kohe.

Veel jaanuaris vallavolikogule saadetud kirjas teadis 9. klassi klassijuhataja, et 25 õpilasest 19 soovib jätkata kodukoolis, viimase info järgi ei ole üle poole otsust langetanud. Õppealajuhataja möönis, et ebaselgus keskkooli tuleviku suhtes on vahepeal üheksandike entusiasmi kahandanud.

Juhul kui keskkool jääks, olnuks koolil plaan peale riigikaitse õppesuuna alustada koostööd Pärnumaa kutsehariduskeskusega.

Ja otsus tuli

Jõudiski kätte hääletamise aeg. Vaevalt jõudis haamer volikogu esimehe käes eelnõu kinnituseks vastu lauda lajatada, kui õpetajad kui kokkulepitult püsti krapsasid ja tummalt saalist välja kiirustasid.

Neile järgnenud Inda Orissaar suitsetas veel õuetrepil. “Närv on nii püsti. Neil olid pisarad silmis,” vabandas ta madalal häälel.