Eile Pärnut väisanud ja nii kutseliste kalurite kui ka harrastuspüüdjatega kohtunud keskkonnaminister Marko Pomerants rääkis, et temani on siiani jõudnud eri seisukohad: kas harrastuspüügile päevalimiidi kehtestamine võiks pakkuda lahenduse musta kalaäri lõpetamiseks või ei. Pomerantsi ütlust mööda pidasid nii Pärnumaa kutselised kalamehed kui ka harrastajad mõistlikuks mõtet, et jääalusele ahvena harrastuspüügile seataks päevalimiit.
Minister plaanib tulevaks hooajaks harrastuskalapüügile päevalimiiti
Minister rääkis veel, et ebaseadusliku edasimüügiga võitlemiseks tuleb valida lihtne meetod. "Me ei saa eeldada, et oleks kusagilt tohutu keskkonnainspektorite armee võtta. Seetõttu võiks päevalimiidi kehtestada," märkis ta.
Ministri sõnutsi saab uued reeglid kehtima panna järgmisest hooajast. Kaaluda tuleb, kas limiit peaks olema määratud kilogrammides või tükkides. "Kui keskkonnainspektor jääle satub, on tükke hõlpsam lugeda, alamõõdulisi välja sortida," arutles ta.
Harrastuskalastajad pakkusid välja idee, et vabatahtlikud hakkavad keskkonnainspektsioonile osutama samasugust abi, nagu seda tehakse Põhja-Eestis lõhejõgedel kudemise aegu. "Nad panevad pundi kokku. Võib-olla saab harrastajate abiga järelevalvet tõhustada."
Ühe võimaliku piirangu suurusena käis ministri sõnutsi jutust läbi 20 kilogrammi limiit. "Aga me ei takerdunud sellesse. Pigem on oluline, et inimesed saavad vajadusest ühtmoodi aru," teatas Pomerants.
See, et osa harrastajaid on kalapüügist teinud endale elatusallika, kuigi Eesti seaduste järgi nad saaki edasi müüa ei tohiks, on Pomerantsi sõnutsi nii harrastajate kui ka kutseliste kalameeste arvates olukord, mis vajab muutmist. "Probleemi näevad mõlemad," sõnas ta.