Pärnus mõõdeti välja läbi aegade suurim koprakolju

Pärnus piirkondlikul jahitrofeede hindamisel mõõdeti välja Eestis läbi aegade suurim koprakolju, riigi neljas karunahk ja kaheksanda koha väärilised sokusarved.

FOTO: Mailiis Ollino/

Pärnus piirkondlikul jahitrofeede hindamisel mõõdeti välja Eestis läbi aegade suurim koprakolju, riigi neljas karunahk ja kaheksanda koha väärilised sokusarved – nii võttis Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm tabelites antud hindepunktid kokku.

"Hindamisele saadeti ligemale 200 trofeed, hirvesarvede hindamise tulemused alles selguvad, kuid oodata on esimest hirvesarvede kuldmedalit Pärnumaale," mainis Nõmm.

Neli koprakoljut saatis hindamisele Peeter Viil Raplamaalt, kõrgeimad punktid saigi tema kütitud kopra kolju, mille pikkus on 16,38 ja laius 11,57 sentimeetrit.

Rebasekoljudest sai enim punkte Kaisma jahipiirkonna küti ja topisevalmistaja Janno Langi toodud trofee, mille pikkus on 16,32 ja laius 8,51 sentimeetrit.

Medaliväärse hundinaha omanik oli Martin Metsaäär Raplamaalt, kriimsilma pinnalaotus on 141 sentimeetrit pikk ja 64 lai.

Kaks esikohaväärilist ilvesenahka tõi Eno Kask Tori-Sindi jahipiirkonnast, kaunite karusnahkade pikkus 140 ja 145 sentimeetrit, laius 43 ja 36 ning käppadevaheline laius 131 ja 128 sentimeetrit.

Kõige rohkem tegemist oli jahitrofeede ekspertidel ja hindajatel põdrasarvedega – neid esitas 42 kütti. Enim punkte kogus Viljandimaalt Jaan Soll, kes tõi kohale 7,5–8,5aastase põdra peaehte, mille vasakul sarvel seitse ja paremal kuus haru.

Kodumaa piiridest kaugema haardega jahimeeste trofeeloomad on olnud näiteks valgesaba-pampahirv, Siberi metskits, mägikits, muflon, aga ka Burjaatias Jaak Arumäe tabatud karu, mille naha pikkus oli 264 ja laius 137 sentimeetrit. Kaisma jahipiirkonnast Kaido Kivikase hindamisele toodud karunahk jäi sellele mõõtmetelt vaid veidi alla: pikkus 247 ja laius 128 sentimeetrit. Sellise kasukaga isakaruga metsas valel ajal trehvamine võib aga lõppeda üsna kehvasti.

Tagasi üles