/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/02/01/508457t1h83ca.jpg)
Veeteede amet kavatseb kindlasti riigilt jäämurdetöödeks lisaraha taotleda, ütles veeteede ameti ökonoomikaosakonna juhataja Vambo Veer.
Veeteede amet kavatseb riigilt jäämurdeks veel lisaraha taotleda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestamata jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbelise laeva EVA-316 personalikulu, on seni jäämurdmisele tehtud majanduskulusid 2,5 miljonit eurot, ütles Veer. Sellele lisanduvad laevade endi ülalpidamiskulud.
Veeri hinnangul võib jäämurdmisele kuluda tänavu veel 1,5 miljonit eurot. Kui tuuled on Soome lahel soodsamad, võib raha kuluda vähem. "Siin võib sekkuda vanajumal," kommenteeris Veer. Kuid Pärnu lahel tuleb tööd teha kindlasti aprilli lõpuni, lisas ta.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi märtsis eraldatud kolmest miljonist eurost lisarahast on Veeri sõnul järel veel 1,3 miljonit eurot.
Valitsuse eraldatud täiendavad kolm miljonit eurot ei hõlmanud kogu jäämurdetöödeks planeeritud raha, selgitas Veer. Varem riigieelarvesse planeeritud summa katab jäämurdmise kulu mõõdukate kuni keskmiste jää- ja ilmastikuolude korral.
Amet taotleb kindlasti jäämurdetöödeks raha juurde, ütles Veer. Täpne taotletav summa sõltub tema sõnul majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi otsusest.
Veeteede ameti talvise navigatsiooni talituse juhataja Martin Kaarjärv ütles, et jäämurde täiendava rahastamise vajadus läheneb praegu 4,3 miljonile eurole. Sellise summa esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts veebruari keskel valitsusele kui ebasoodsate olude kokkulangemisel vajamineva. "Sinnapoole hakkab kiskuma, aga mitte päris," kommenteeris Kaarjärv.
Tänavu talvel algasid jäämurdetööd Pärnu lahel 7. detsembril ja Soome lahel 21. jaanuaril. Tavapärasest madalama õhutemperatuuri tõttu talvel on rahavajadus jäämurdetöödeks planeeritust suurem.