/nginx/o/2011/03/25/544976t1h95c1.jpg)
/nginx/o/2011/03/11/535634t1h3f43.jpg)
Millised on tulevikus Pärnus filmivaatamise võimalused, kui Mai keskus peaks lammutatama?
Ainult üks küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius:
”Kino esialgu lammutama ei hakata. Algatatud on detailplaneering, mille käigus vaieldakse kogukonnaga läbi, millises mahus ja milliste funktsioonidega peaks Mai keskus (kino) olema. Selle protsessi lõpptulemus ja perioodi pikkus on ettearvamatud. Esmalt esitatakse eskiis, toimub eskiisi avalik arutelu, seejärel võtab detailplaneeringu projekti muudatustega vastu linn ja suunab avalikustamisele.
Avalikustamise tulemustest sõltuvalt kehtestatakse detailplaneering, mis peaks nüüd sisaldama juba kõiki seisukohti, mis on tehtud argumenteeritud põhimõttest lähtudes. Detailplaneeringu alusel koostatakse ja esitatakse ehitusloa saamiseks ehitusprojekt, mis saab ette näha: a) kas olemasoleva ehitise renoveerimise, osalise lammutamise ja juurdeehituse või b) olemasoleva ehitise täieliku lammutamise ja uue ehitamise. Ehk lammutamine sõltub detailplaneeringu protsessist ja ehitusprojektist.
Oletame nüüd teoreetiliselt, et valmiv detailplaneeringu lahendus seab ehitusprojekti realiseerimiseks tingimuse, et hoone tuleb mingi aja pärast ikkagi lammutada ja uuesti üles ehitada. Jah, siis on tõesti nii, et ehituse ajal on kino suletud. Praegu on seal kinosaal ja uue detailplaneeringu koostamise tingimus on kino rajamine.
Mis on kinosõprade alternatiivid Pärnus? Põhimõtteliselt saab linn nõuda kinosaali tööshoidmist kuursaalis, kuna kuursaali praeguse operaatoriga sõlmitud leping näeb linnale sellise õiguse ette. Seal on saal, mida varem on kasutatud kinona. Teiseks on Port Artur Grupi omanikel eelprojekt suurema vabaajakeskuse loomiseks Pärnu jõe kaldale endisele Pärnu REVi territooriumile. Selles projektis on peale konverentsi- ja näitusesaalide koht kobarkinole. Päris täpselt ei mäleta, kuid vist oli tegemist kuue 80-120kohalise kinosaaliga. Selle projekti realiseerumine sõltub erakapitalist.
Linn uut kino ehitama ei hakka, kuid toetab oma võimaluste piires investorit, kes siia midagi nüüdisaegset sooviks rajada. Rõhutan veel kord, et praegu näeb leping ette operaatorile Mai keskuses kino funktsiooni ja koostatav detailplaneering seab tingimuseks kino jätkamise juhul, kui soovitakse hoone ümber ehitada.”