Kommentaar: Maailm pole enam endine

Silja Joon
, kultuuritoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Silja Joon.
Silja Joon. Foto: PP

Märtsis on aasta kõige külmema kuu küttearved juba laekunud ja need, kel hing sees, võivad tunda end kevadisemalt ja kergemalt, sest järjekordne talv on üle elatud.

Tänavad sulavad lumest lagedamaks ja inimesed pääsevad liikuma-tegutsema. Et liikumine on elu, elavnevad ja uuenevad mõttedki, tuues kaasa uusi plaane ja valikuid. Töötute arv näitab väikest kahanemist, aktsiate hinnad börsidel on pärast kukkumist tõusmas.

Poliitikud on prognoosinud, et tänavu kasvavad nii sotsiaalmaksu laekumine kui tarbijahinnaindeks. Tarbijahinnaindeksi muutumist ehk hinnatõusu näevad juba poes kõik.

Möödunud nädal kulus väiksel Eestil maailma sündmustega kohanemisele ja toibumisele. Reaalajas suure looduskatastroofi toimumist ekraanilt jälgida oli ja on õõvastav.

Tõde on valus vaadata. Meedias loetleti läinud sajandi tuumakatastroofe, millest omal ajal püüti vaikida ja mille ulatust varjata.

Uue meedia ajastul on tõeks saanud “Salatoimikute” seriaali kuulutus, et tõde on olemas ning ootab avastamist ja avaldamist. Peale kasvab Mulderite ja Scullyde põlvkond, kes ei lepi asjade ametliku käiguga, vaid jätkab salasobingute uurimist ja pealtnägijate usutlemist.

Ning maailmgi ei ole enam pärast Fukushimat endine. Pole nii, et teispool maakera juhtunu meid ei puuduta. Puudutab küll.

Parim rohi hirmu ja ebakindluse vastu on informatsioon ja nii muutusid küllap paljud eestlasedki läinud nädala vältel mõtlemiselt rohelisemaks. Mitte parteipõhiselt.

Saime teada, mis on esimese, teise ja kolmanda põlvkonna aatomijaama vahe ja et neljanda põlvkonna jaamad on alles paberil. Et tuumajaamade ehitamisest on tänapäeval huvitatud peaasjalikult kolmanda maailma riigid. Ameerikas neid ehitada ei taheta ja Euroopaski on olemasolevad teravdatud tähelepanu all.

Sosnovõi Bor on meie naabruses magav ohuallikas. Selgus, et peale mõne vanema põlvkonna teadlase on meil noori tuumafüüsika spetsialiste. Noorest tuumaenergeetikute põlvkonnast aga rääkida ei saa.

Leidub neidki, kes peavad vastuseisu tuumajaamadele emotsiooniks. Eesti valitsuskoalitsiooni moodustamise kõnelusi pidavad parteid on kokku leppinud, et jätkavad uuringuid, mis peavad andma vastuse, kas Eestisse tuumaelektrijaamu ehitada tasub.

Jagan loodusemees Fred Jüssi seisukohta, et muutunud maailmas võinuks parlamendis esindatud olla roheline ilmavaade. Sest maailm ei ole enam endine.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles