Klaverimuuseumi juht: Üldiselt on Riga õnnestunud pill

Helilooja, laulja, muusikapedagoog ja -teadlane, Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja ja juhatuse esimees Alo Põldmäe väitis, et Riga pianiinot peetakse üsna õnnestunud klaveriks.

Küll hakkas tema teadmist mööda nende 1960. aastate algusest välja antud pillide kvaliteet 1980ndate keskpaigast langema. “Paradoksaalne, aga just siis anti Rigale üleliiduline kvaliteedimärk,” märkis Põldmäe. “Klaverimeistrid, kellega rääkisin, on puutunud kokku mõne juhtumiga, kus puittahvlid külgedel on tulnud liimist lahti.”

Eesti rahvusliku klaverimuuseumi juhi sõnutsi langes toona kvaliteet muudelgi, sealhulgas Estonia klaveritel.

Põldmäe teada on olnud sajandeid nii, et mingi tootja klaveritel esineb vigu. “Maailmas on olnud üle 14 000 klaveritootja ja väga paljudel neist on olnud millalgi kvaliteedis tagasilööke,” selgitas ta. “Kvaliteedi kõikumisi tuleb ette igas riigis, igal tööstusalal ja ajastul.”

Põldmäe tõi esile, et tema suvekodus asub 1977. aasta Riga, mis on pidanud vapralt vastu ja kõlab kenasti. Klaverimuuseumilgi on sama marki 1970. aastate pill, mis on samuti korras.

Ohtlikud Riga klaverid võivad variseda

Tiitlikaitsja pidi Vapruse alistamiseks kõvasti pingutama