Valgevene lapsed uudistasid Pärnu linna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Minski lapsed uurivad, kus miski on. Vasakult Nikolai Telegin, Jegor Akuševitš, Polina Kutšinskaja, Anja Livjanõtõ, Maria Vološina ja Jekaterina Lazareva. Pildistab Nikita Marinets, seisavad-kummardavad Anastasia Marinets ja Dasa Agarodnik.
Minski lapsed uurivad, kus miski on. Vasakult Nikolai Telegin, Jegor Akuševitš, Polina Kutšinskaja, Anja Livjanõtõ, Maria Vološina ja Jekaterina Lazareva. Pildistab Nikita Marinets, seisavad-kummardavad Anastasia Marinets ja Dasa Agarodnik. Foto: Ants Liigus

Minski koolide lapsed lustisid eile Tervise Paradiisis, nende õpetajad kohtusid samal ajal Pärnu Vene gümnaasiumis siinsete kolleegidega.

66 Minski koolide last, õpetajat ja koolijuhti oli juba teine grupp, mille Valgevene Eesti selts ja Pärnumaa vähemusrahvuste liit Raduga Pärnusse tõid. Jaanuari alguses külastas Pärnumaad esimene gümnaasiumiõpilaste ja õpetajate rühm ning pärast seda polnud enam soovijatest puudus.

Eesti – see on eksootika

“Tervise kõrval asuv lumme uppunud maja tundus neile muinasjutumajana,” rääkis Raduga esimees Galina Ivanova. “Tallinna ja Pärnu vanalinn, Pärnjõe põhikooli arvutid, käsitsi tehtud küünlad – kõik see pakkus neile tohutult huvi.”

Valgevene rahvuskultuuri tutvustava Pärnu MTÜ LAD juhataja Ljudmila Pribõlskaja sõnutsi on Minski lapsed käinud koos vanematega peamiselt Türgis ja Egiptuses. Euroopa Liidu riikidest on neile tuttavamad lähinaabrid Poola ja Leedu, Eesti on juba haruldasem sihtkoht.

Pribõlskaja jutu järgi teenib keskmine valgevenelane eestlasest küll natuke vähem, aga kuna tööpuudus on väiksem, üritavad vanemad lastele jõudumööda maailma näidata. Eestis hakkavad valgevenelastele silma hea teenindus ja söögid, üht-teist on odavam meie poodidest kaasa osta.

Valgevene Eesti selts ja Raduga pakuvad valgevenelastele programmi, mis koosneb Pärnu, Tallinna ja Riia ekskursioonist ning Tervise Paradiisi ja mõne Pärnumaa kooli külastamisest. Neli päeva kestev ekskursioon maksab koos ööbimisega 204 eurot inimese kohta.

“Nii odavaks teevad asja Valgevene kütus ja Leedu buss. Eesti saatkond Minskis on meile asjaajamises tohutult vastu tulnud,” rääkis Valgevene Eesti seltsi esimees Oliver Manglus.

Vene, Valgevene ja Ukraina turistide Pärnusse tulekut takistab eeskätt Schengeni viisa muretsemine. “Mul on Moskvast tuttavad juba 20 suve järjest Pärnus käinud. Teen küllakutse, saadan sinna, siis küsitakse igasuguseid asju. Viimati taheti teada, kas ma ikka tean noormeest, kes peretütrega kaasa tuleb,” kirjeldas Ivanova.

Lihtsad inimesed tunnevad huvi

Mangluse jutu järgi oli valgevenelastele alguses vaja väga palju eeltööd teha, et nad Eestile Leedu ja Poola kõrval tähelepanu pööraksid. “Nüüd juba Eestit teatakse. Inimesed küsivad, kas euro on tõstnud siinseid hindu,” kõneles ta.

Minski-suuruses linnas pole ühtegi veeparki, esimest alles ehitatakse. Kuigi näiteks Vilniuses oleks Valgevene lastel tunduvalt lähemal käia, jäid kõik lapsed Tervise Paradiisiga ülimalt rahule.

Enamik valgevenelastest on Eestis esimest korda. Seda suurem oli ühe külalise üllatus, kui ta Vene gümnaasiumis näidatud slaididel oma vanaema nägi.

Mangluse sõnutsi kavatsevad Eesti selts ja Raduga sel aastal Pärnusse tuua veel kaks gruppi Minski õpetajaid ja õpilasi. Eile arutati, kuidas kultuurivahetust tihendada.

Valgevene on endale avastanud pärnumaalasedki. “Venderloo Bussid tõi märtsi alguses ühe grupi, kontserdimaja käis, muusikakool, tennisemängijad ja veel üks Venderloo grupp tuleb. Täiesti võõrad inimesed on ühendust võtnud ja öelnud, et leidsime portaalist Seljakotirändur teie kontaktid,” rääkis Manglus.

Märksõnad

Tagasi üles