Tootsi vald harutab mitut briketivabriku umbsõlme

Tootsis annab turbatootmise masinate valmistamine aasta läbi tööd ligi 30 inimesele, aprillis on meestel kiired päevad, sest Vapo OY mütsi alla mahutatud AS Tootsi Turvas täidab 80 protsenti tellimusi Soome ja Rootsi turule. Foto: Ants Liigus

Poolteise kuu pärast, 31. mail tuleb Tootsi briketivabriku liinilt viimane küttepäts, kolm inimpõlve kestnud ja alevi tunnuseks kujunenud kellatorniga hoone saatus on veel lahtine.

Ülehomme on Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste maavanem Andres Metsoja jutul, kõneaineks ka Pätsu ajal 1938. aastal ehitatud vabrikuhoone tulevane kasutamisotstarve. Sellega on kiire, sest mai esimeses pooles otsustab juba AS Tootsi Turba omanik, Soome kontserni Vapo juhtkond, kas lammutatavate kasutuks muutunud hoonete hulgas on ajalooline tööstushoone, kus esimesed briketipätsid vormiti 1939. aastal ja osa töös olevaid seadmeid pärineb veel sellest ajast.

Turbamuuseum või plats puhtaks

Eile hommikul kohtus vallavanem Vapo Balti juhataja, Tootsi Turba juhatuse esimehe Matti Puuroneniga, teemaks väliskapitalile kuuluva ja viimaseid hingetõmbeid tegeva tootmishoone tulevik, sest vahepeal kõhinaid tekitanud kohalike meeste huvi rauges suurt summat eurosid vajava kätelöömise eel.

Vallavanem Kaljuste ja volikogu esimees Lev Suni haakuvad turbamuuseumi rajamise mõttega, sest see lisaks suurest teest kuue kilomeetri kaugusele jäävale umbalevile ligitõmbavust ja õnneks on kasutamiskõlblik kitsarööpmeline 13 kilomeetri pikkune raudtee Tootsist Pööravere rappa.

“Sellel teekonnal saab läbilõike turbatootmisest, seal on tootmisest väljakasvanud osa, tootmise osa ja puutumatu kõrgsoo. Raudteed pidi liikudes on näha, kuidas läbi aastate on inimene loodust kujundanud,” selgitab põlistootsilane Suni, lisades, et eelkõige on tarvis riigi huvi nii sõjaealse Eesti Vabariigi ajal rajatud tööstushoone säilitamise kui turbatööstuse muuseumi rajamise vastu.

Kui selline huvi kiiresti ei väljendu, võib järgenda “plats puhtaks” taktika.

“Vabrik on olemas, tulge, ostke, hind kokkuleppel! Selles osas me ei ole jäigad, teoreetiliselt on võimalik toota briketti, pressid töötavad korralikult, aga kõige hullem lahendus on, et maja jääb seisma,” kinnitab Puuronen, kelle sõnutsi selgub selle kuu jooksul, kas keegi huvitub kesklao- ja graanulitehase hoonetest.

Briketitootmise lõpetamisele Tootsis aitasid kaasa nõudluse kahanemine ja suured tootmiskulud, jaehind on paari viimase aastaga kerkinud üle nelja protsendi. Pakendatud briketi müük moodustab vaid kümnendiku toodangust ja kui lahtise briketi lao loodab ettevõte tühjendada mai lõpuks, siis pakendatud toodangut jätkub kauemaks. Eestis jääb ainsana briketti valmistama AS Sangla Turvas Tartumaal.

Püksirihm viimases augus

Tootsi 840 elanikuga valla ees on pärast Vapo kontserni aasta alguses valjusti tehtud otsust lõpetada 31. maist briketitootmine kui kahjumlik ettevõtmine ja koondada 46 töötajat teisigi harutamist vajavaid umbsõlmi alevi sümbolhoone eest seismise kõrval.

“Me oleme täna selles seisus, et püksirihmal on viimane auk pingutada, edasi muutub olukord juba absurdseks,” ütleb vallavolikogu esimees, sest briketivabriku kui suurima tööandja sulgemine võrdub 1,9 ruutkilomeetril paiknevale omavalitsusele ligemale miljonikroonise (64 000 eurot) eelarveauguga. Volikogu märtsiistungil tehti otsus allutada ühtsele juhtimisele lasteaed Sinilill ja põhikool, seegi tähendab töötajate arvu vähenemist.

Vapo kontsern jätkab Tootsis aasta läbi umbes 30 inimesele tööd andvate turbatootmismasinate, nii freeside, pöörajate, vallitajate, kogujate kui laadijate valmistamist Baltikumi ja Skandinaavia turule, kuid keskendub kütte- ja kasvuturbarabade rajamisele ja sealt saadavale toodangule.

Tootsi alevis on alustatud vabriku maa-alal kasutu laohoone lammutamist, 15. septembriks peab selle asemel olema tükkturbakatlamaja, millesse Vapo paigutab 1,1 miljonit eurot. Alevi soojamajandus jääb selle rajatisega nagu nabanööriga seotuks.

Ettevõtluspäev ja korterid

Tootsi vallavanem viskab kujunenud olukorrast rääkides kivi riigi kapsaaeda, sest omavalitsustele kohustusi ladudes pressitakse neist sõna otseses mõttes viimane mahl välja. Võrreldes aastaid 2008–2010, on näiteks tulud langenud ligi kolmandiku. Nii tuleb sendipealt kalkuleerida iga liigutust ja otsida ikka veel päästerõngast, sest ütleb ju rahvatarkuski, et uppuja päästmine on uppuja enda asi.

“Olen otsinud inimesi, kes sooviksid siia oma ettevõtet rajada, mitmest huvitundjast ja kohalkäinust on sõelale jäänud kaks, üks kavandab 50, teine kuni 20 töökohta,” räägib vallavanem, lootuskiir silmis.

Jürikuu keskel plaanivad vallajuhid korraldada Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse ja tööhõiveametiga piirkonna huvilistele ettevõtluspäeva.

Tootsi alevi pluss on see, et ettevõtjatele vajalikud taristud on olemas ning töötajatele on vallal pakkuda kümmekond korterit.

Perega tulijad satuvad Pärnust 40 kilomeetri kaugusel vaiksesse asulasse, kus on lasteaed, kool, muusikakool, ujula, saun, klubi, postkontor, raamatukogu, apteek ja perearst, toimiv ühistransport ja käsil on hooldekodu projekt.

“Tootsi vald on teinud koostööettepaneku kahele omavalitsusele – Vändra alevile ja Tori vallale, neljapäeva hommikul tuleb siia Tori valla esindus, et arutada ühiseid arusaamu piirkonna väärtuste ja elanike teenindamise suhtes,” selgitab Kaljuste pinnalejäämise võimalusi.

“Olen veendunud, et peagi oleme pildil tagasi ja suudame pakkuda elanikele head teenust,” väidab Suni. “Mina ei plaani siit kusagile minna ja aitan püsimajäämisele kaasa, et ei tekiks Võhma varianti, ja ma ei taha Tootsile sellist saatust nagu Jaan Anveldi nimelisel Oru turbakombinaadil, mis tassiti lihtsalt laiali.”

Vallajuhid kiidavad Vapo kohapealset esindajat, AS Tootsi Turba juhatuse esimeest Puuroneni, kes vaid ühele tööstusharule ja -ettevõttele rajatud asula olukorra tõsiduse üle on olnud aldis läbi rääkima ja lahendusi leidma.



Tootsi brikett

 AS Eesti Turbatööstus otsustas 21. juulil 1937 rajada Tootsi briketitööstuse.

 Soome kontserni Vapo juhtkond otsustas lõpetada briketitootmine 31. mail 2011.

 AS Tootsi Turba toodangust moodustab briketimüük 10, energiaturba müük 40 ja kasvuturba müük 50 protsenti.