Tootsist võib kujuneda mainekas muuseumasula

Tootsi asula hakkas kujunema 1938. aastal ehitatud briketivabriku ümber, nüüd seisavad tootsilased selle eest, et nende sümbolhoone jääks alles ja leiaks uue otstarbe. Foto: Ants Liigus

Tootsi keskse ettevõtte turbabriketitööstuse sulgemine ja oht, et välisomanik lammutab ärilistel kaalutlustel ajaloolise hoone, on liikuma lükanud põnevad mõtted kuni rahvusvahelise mainega muuseumasula kujunemiseni.

Kirjutasime 7. aprilli lehes, kuidas AS Tootsi Turvas ja kohalik omavalitsus harutavad umbsõlme, mille tekitas alevi peamise ettevõtte omaniku, Soome kontserni Vapo OY otsus lõpetada 31. maist briketitootmine kui vähetulus äri.

Vahepeal pole ainult kevad jõudsasti arenenud, vaid jõudsalt on liikunud kohalike mõtted, kuidas Pätsu-aegne, 1938. aastal ehitatud Tootsi briketivabrik kui mitte uuesti tööle panna, siis vähemalt säilitada nii, et sellest tõuseks kasu alevile, piirkonnale ja riigilegi.

Turbamaakond

Pärnu maavanem Andres Metsoja on võtnud päevakajalise Tootsi teema südameasjaks ja pidanud aru nii Tootsi Turba juhatuse esimehe Matti Puuroneni kui vallavanema ja ülejäänud asjaosalistega.

“Positiivne on see, et koostöötahe igal tasandil on olemas,” kinnitab maavanem. “Tootsi vald näeb, et tema identiteet on seotud turbabriketivabrikuga ja see hoone tuleb säilitada. Vapo esindaja Puuronen on valmis igakülgseks koostööks, et omanikud ei oleks sunnitud astuma samme hoone lammutamiseks, sest nende äriloogikaga ei sobi kokku see, kui vabrik jääb alevikku nagu tondiloss, millest vanaraud on varastatud.”

Maavanem toob jutusse Pärnumaa kui turbamaakonna mõiste. Põhjendatult, sest 4800 ruutkilomeetrist võtavad sood-rabad enda alla veerandi ja meie põhimaavara on turvas. “Tuleb otsida võimalusi, et turbatootmist läbi ajaloo kujutada teemapargis või muuseumis, “Pärnumaa arengustrateegias 2030+” on kirjas Tootsi sidumine Lavassaare raudteemuuseumiga, minu jutul on käinud Sihtasutuse Pärnumaa Turism ja omavalitsusliidu inimesed,” mainib Metsoja.

Maavanema sõnutsi on ilmselge, et Tootsi vallale käib see teema üle jõu ja maakondliku koostööta ei suuda väike, 1000 elanikuga omavalitsus kumbagi lahendust tervikuna vedada.

“Omavalitsuste liidu valitsusjuhtide kogul vahetati ka Tootsi üle mõtteid, tuleval nädalal toimuvad uued kohtumised, et jõuda sisulisemate lahendusteni,” selgitab maavanem. Tema ettepanek on võtta x-perioodiks tööle projektijuht, kes tegeleks Tootsi kui turbatootmise asula teemapargi mõtte arendamisega kuni selleni, et sellekohane ettepanek jõuaks valdkonnaga kaasatud ministriteni ja ettevõtmine saaks rahvusvahelise mõõtme.

“Mõtet teha turbatootmise muuseum toetame moraalselt,” ütleb Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) esimees Eeri Tammik.

Mõttevahetus liidu valitsusjuhtide kogul päädiski kesknädalal sellega, et Tootsi valla tegemisi peab toetama, aga muu tegevuse kaudu, näiteks ujula, kus maakonna lapsed ujumistundides käivad, või kohalike omavalitsuste investeeringute toetamise kava, et asulasse rajada maakonnale vajalik dementsete vanurite hooldekodu.

“Turbabriketivabriku hoone säilitamise ja sellega seotud mõtete arendamisel tuleb kaaluda, kuidas seda vahepeal majandada, sest Euroopa Liidu järgmine sellekohane rahastamisperiood algab küll 2014. aastal, aga raha hakkab projektidele liikuma aastase nihkega,” selgitab Tammik, kes POLi juhina tunnustab Tootsi valda väga säästliku eluviisi eest, näiteks põhikooli ja lasteaia juhtimise kokkuviimise eest.

Töölisasula

Kes kordki Tootsis käinud, teab, et seal on kõrge vabrikuhoone alevi sümboliks kujunenud kellatorniga ja tööliste elamud nagu eelmise sajandi eri etappide arhitektuurinäidised. Nii et mõte Pärnust 40 kilomeetri kaugusele kujundatavast muuseumasulast pole laest võetud. Praegu aga on tuliseim teema seiskuv 72aastane gigant.

“Kui tööstus kolib ajaloolisest vabrikuhoonest välja, tuleb hoonele leida uus sisu,” möönab Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse (PEAK) juhataja Imre Toodu, kes oma meeskonnaga külastas eelviimast kuud toodangut andvat turbabriketitööstust teisipäeval.

Toodu selgitab, et arvestades hoone sümboolset tähendust Tootsi kogukonna loomisel sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpus, on tegu rohkema kui ühe tööstushoone saatusega. Pärnumaa ettevõtluse arendamise eelpostil seisjad arutasid teemat vallavanema, maavalitsuse ja omavalitsusliidu tegelastega, PEAKi spetsialistid otsivad kiirkorras lahendusi, kuidas anda hoonele uus ja huvitav sisu.

Esialgu on valida kahe variandi vahel. Esimene neist on väljavaade jätkata hoones tööstustootmisega, sest Tootsis ja lähiümbruses elab mitusada vastava töökogemusega inimest ja transpordiühendus ning ligipääs alevile on hea. Tootsis on avalike teenuste, nagu põhikooli, lasteaia, ujula, huvihariduse, võimla, ujula ja sauna ning elamufondi näol olemas tingimused, et väljastpoolt tulnud elanike arv suureneks.

Tootsi vallavalitsus korraldab tuleval kolmapäeval ettevõtluspäeva, millel turbatööstuse südames tegutsemisest huvituvad ettevõtjad ja ettevõtlikud tootsilased saavad ülevaate piirkonna võimaluste ja toetava taristu kohta. PEAKi ja töötukassa esindajad selgitavad ettevõtluse toetus- ja arengumooduseid.

Tööstuslik pärand

“Teise asjana võiks mõelda 1938. aastal ehitatud briketivabrikust ja turbarabale viivast raudteest kui turismiobjektist,” mainib Toodu.

Toodu sõnutsi on turbatööstus ja tööstuslik pärand märksõnad, millele rajada turismikontseptsioon. Esimese etapina saab tööle panna rabaraudtee, teise etapina eksponeerida briketivabrikut, mis oma mastaapsete seadmete, ulmeliste juhtimispaneelide ja värvika ajalooga annaks elamuse nii kontoris töötavatele pintsaklipslastele kui hariva kogemuse koolilastele.

“Selline põneva ja omapärase hariva-loodusliku-meelelahutusliku sisuga külastusobjekt mitmekesistab Pärnumaa Vändra poole jäävat piirkonda, kus asuvad näiteks Kurgja talumuuseum, Kaisma Suurjärve puhkeala, Võidula mõis, Lydia Koidula sünnikoht,” selgitab PEAKi juhataja oma ja teiste asjaosaliste mõttevälgatusi.

Kõigepealt ongi vaja koostada esmane kontseptsioon, määratleda rahastamisskeem ja leida objekti väljaarendaja, et olla valmis uueks, aastal 2014 algavaks Euroopa Liidu rahastusperioodiks ja taotleda investeeriguid.

Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste märgib, et tema eesmärk on otsida tugevat koostööpartnerit ja jõuda riikliku seisukoha väljaütlemiseni: kas Eestis on turbamuuseumile kohta ja kas see võiks olla Tootsi seotuna Lavassaare kui teise ajalooliselt kujunenud turbatööliste asulaga.

Kohalike aasta alguses elevust tekitanud mõtte taaskäivitada kas või nui neljaks briketivabrik stoppas omanike esindajaga läbirääkimiste järel tõsiasi, et hinnanguliselt oleks iga kuu tootmise kulu 250 000 – 300 000 eurot.



Imre Toodu, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja

“Monofunktsionaalsete asulate saatus sõltub peamise tööandja käekäigust ja Tootsi alevi areng sellest, kas sinna või vahetusse lähedusse tekib töökohti. Vabrikuhoonete, inimeste, ligipääsu mõttes on eeldused suurtööstuse arenguks olemas.

Põllumajanduslik väiketootmine, tööstuslik väikeettevõtlus, turismi arendamisega kaasnevad teenused on märksõnad selle kohta, kus kohapeal töökohad tekkida võiks.

Tootsi kui ajalooline turbatööstuse alev ja vallakeskus pakub rahulikku elukeskkonda, väljaarendatud avalikke teenuseid, alevisse viiva ühe tee tõttu kindlalt piiritletud kogukonda, loodust ja rohelust, mis võiks atraktiivne olla lastega peredele, keskealistele ja vanematele inimestele. Tegelikult aga kõigile, kes hindavad privaatsust, turvalisust ja rahulikku elu.

Kuidas edasi, Tootsi? Selle üle jätkub arutelu kohapeal 20. aprillil.”