Riigikontroll kritiseeris perearstisüsteemi

Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Riigikontrolli kolmapäeval avaldatud auditi järgi ei suuda Eesti perearstisüsteem täita tervishoius kõiki talle pandud ülesandeid.
 

Perearstid ei osuta alati kokkulepitud teenuseid ja saadavad patsiente eriarsti konsultatsioonile ka siis, kui see pole vajalik, leiab riigikontroll.

Perearstiabi kättesaadavus on halvenenud, ooteajad pikenenud, samal ajal ei taga süsteem kõigis piirkondades perearsti kättesaadavust. Kui perearstiabisüsteem ei toimi, toob see kaasa lisakulud ravikindlustuse eelarvele.

Riigikontroll auditeeris meditsiinieksperte kaasates perearstiabi süsteemi toimivust, hinnates, kas perearstid täidavad tervishoiusüsteemis neile pandud väravavalvuri ja ravi koordineerija rolli, ning leidis, et päris nii see ei ole.

Perearstiabi süsteemi võib pidada heaks, kui erakorralise meditsiini osakonda pöördutakse vaid erakorralistel juhtudel. Paraku selgus riigikontrolli uuringust nelja haigla erakorralise meditsiini osakonnas, et 39% kergemate tervisehädadega (nohu, putukahammustused, valud jms) patsientidest pöördus erakorralise meditsiini osakonda põhjendamatult ja oleks pidanud abi saama oma perearstilt. See moodustas 14% kõikidest erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest.

Kuigi valdavalt pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda perearstide tööajal, tuleb lahendada nn valveperearstide küsimus, et patsient saaks perearstiabi ka õhtuti.

Auditis vaadati, kas perearstid osutavad kõiki neid teenuseid, mida nad peaksid osutama, ja kas näiteks kõrgvererõhktõvega patsiente jälgivad perearstid ise.

Auditi tulemusena selgus, et üle poolte sellistest patsientidest, kes peaksid olema perearsti jälgimisel, oli suunatud kardioloogi konsultatsioonile põhjendamatult. Peale selle ei osuta mitte kõik perearstid teenuseid, mida nad peaksid õigusaktide kohaselt osutama, vaid suunavad patsiendi samu teenuseid osutava eriarsti juurde.

Riigikontroll arvutas välja, kui palju lähevad maksma patsientide põhjendamata saatmised kardioloogi vastuvõtule ja põhjendamata pöördumised erakorralise meditsiini osakondadesse.

Selgus, et ainuüksi auditis analüüsitud kahe eriala (kardioloogia ja erakorraline meditsiin) mõne diagnoosi puhul ulatusid kulud pea poolteise miljoni euroni.

Pole põhjust arvata, et hinnates perearstide tööd mõne teist tüüpi haiguse ravimisel, oleksid tulemused oluliselt teistsugused, märgib riigikontroll.

Et vähendada patsientide põhjendamata suunamist eriarsti vastuvõtule, soovitas riigikontroll auditi tulemusena sotsiaalministril tööle rakendada e-saatekirja ja selle põhjal hiljem e-konsultatsiooni süsteem, mis annaks võimaluse perearstidel eriarstidega nõu pidada, ilma et patsienti oleks vaja ilmtingimata eriarsti juurde saata.

Samuti soovitas riigikontroll luua perearstidele kohustuslik pädevuse hindamise süsteem, et tagada perearstitöö ühtlasem ja parem kvaliteet.

Riigikontroll pidas auditis vajalikuks uurida võimalikke põhjusi, miks perearstid ei täida seda rolli, mida ühiskond neilt ootab.

Uuringud on näidanud, et perearstiabi kättesaadavus on halvenenud: üha pikemalt tuleb oodata, et perearsti juurde saada. Järjest on suurenenud nende inimeste hulk, kes on saanud vastuvõtule kolmandal–neljandal päeval.

Riigikontrolli auditist selgus, et Eesti 78 omavalitsuses on külasid, kust ei ole võimalik ühe päeva jooksul ühissõidukiga perearsti juures käia.

Peale selle kimbutab nii kogu Eesti tervishoiusüsteemi kui perearstiabi üha süvenev personalipuudus. Isegi kui perearstina asuvad tööle kõik perearstiõppe läbinud, on meil 20 aasta pärast 60 perearsti vähem, sest selle aja jooksul jõuab pensionikka 72% praegustest perearstidest.

Samal ajal väheneb küll rahvaarv, kuid arvestades perearstile ja -õele pandavate ülesannete mahu kasvu, pole meil edaspidi ikkagi piisavalt ei perearste ega õdesid. Selles tulenevalt soovitas riigikontroll tagada perearstiõppe residentide arv vajalikus mahus ja rakendada meetmed, et tuua vastava haridusega, kuid perearsti või -õena praegu mittetöötavad inimesed sektorisse tagasi.

Kuigi perearstide nappus on üleriigiline probleem, avaldub see eriti teravalt maapiirkondades.

Auditist selgus, et süsteem ei motiveeri perearste maapiirkonda tööle minema: maaperearstide sissetulek on väiksem; nad töötavad üksikpraksistes, mistõttu on neil keeruline puhkuste ja koolituste ajaks asendajat leida; nende töönädalad on pikemad ning mittearstlikule tööle kulub enam aega.

Võiks arvata, et kohalikud omavalitsused toetavad oma piirkonnas töötavaid perearste, kuid audit näitas, et seesugune tugi on jäänud pigem tagasihoidlikuks.

Et hõlbustada perearstide tööd maapiirkondades, soovitas riigikontroll luua meetmed, mis lihtsustaks maal praksise avamist (sooduslaenude või riiklike toetuste näol).

Samal eesmärgil soovitas riigikontroll analüüsida võimalusi maapiirkondade perearstinimistud ühendada, luua võimalus täiendavalt tasustada teatud piirkondadesse tööle minevaid perearste ning rakendada arstide puhkuste ja haiguste ajaks riiklik ajutise asendamise süsteem ennaktempos.

Enamik riigikontrolli leitud probleemidest on kajastatud valdkondlikus arengudokumendis „Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015“.

Arengukavas esitatud meetmed ühtivad suures osas riigikontrolli soovitustega ja mitmeid neist on ministeerium rakendama asunud, kuid osa ettevalmistatud süsteemi muutvaid eelnõusid pole poliitilistel põhjustel heakskiitmiseni jõudnud.

Riigikontrolli hinnangul on arengukava rakendamise peamine probleem selles, et selle elluviimine on olnud palju aeglasem, kui ajakavas ette nähtud. Seetõttu ei ole osa 2015. aastaks seatud eesmärke reaalselt saavutatavad ning osa 2010. aastaks seatud vahe-eesmärkidest ei ole ellu viidud.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo sõnutsi vajab perearstisüsteem ravi. „Perearstiabi süsteemi vaevavad „haigused“, mida tuleks süsteemselt ja põhjalikult välja ravida või kontrolli all hoida, enne kui need hädad eskaleeruvad ja võivad muuta süsteemi „tervise“ pöördumatult kahjustatuks. Kui õigel ajal õigeid otsuseid ei tehta, jõuame varsti olukorda, kus perearstiabi süsteem ise vajab erakorralist abi,“ lausus Olgo.

Perearstisüsteem

Sotsiaalministri määruse järgi on Eestis võimalik avada 837 perearstinimistut. 2010. aastal oli Eestis 803 perearstinimistut. Perearstiabi peale kulub aastas peaaegu 70 miljonit eurot ravikindlustusraha, mis moodustab kogu ravikindlustusrahast 9,2%.

Nimistu perearsti kinnitab maavanem. Perearstide tegevust rahastatakse Eesti haigekassaga sõlmitud lepingu alusel, mille üldtingimustes lepib haigekassa kokku Eesti perearstide seltsiga. Perearstide rahastamissüsteem koosneb mitmest osast: baasrahast, pearahast, uuringfondist, kaugusetasust ja kvaliteeditasust.

Perearstiabi on osa esmatasandi tervishoiust. Perearst on inimese jaoks n-ö esmane kontakt tervishoiuga, vajaduse korral suunaja ja raviprotsessi koordineerija tervishoiusüsteemis.

Ühtlasi toimub just perearsti juures terve lapse ja kroonilise haige peamine jälgimine, tervise edendamine ja haiguste ennetamine iga üksiku inimese tasemel. Perearst on tervishoiusüsteemis n-ö väravavalvur, kelle ülesanne on patsientidele anda abi perearsti kompetentsusesse kuuluvates küsimustes ning suunata patsient eriarsti konsultatsioonile siis, kui patsiendi terviseprobleem seda nõuab.