/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/31/7047165t1h7140.jpg)
Tänavu oktoobrist hakatakse esimest korda välja maksma üksi elava pensionäri toetust summas 115 eurot.
Riik maksab esimest korda üksi elava pensionäri toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toetuse kehtestamise aegse peaministri Taavi Rõivase sõnutsi otsustas valitsus toetuse luua, sest üksi jäädes on eakatel raskem toime tulla. "Üksi elavate pensionäride toimetulek on raskem, kuna püsikulud nagu näiteks kommunaalmaksed on vaja üksi kanda," selgitas Rõivas ja lisas, et kohalikud omavalitsused võiksid riigi toetusele niisama palju juurde maksta.
Rõivase arvamust mööda saaks üksi elava pensionäri toetust käsitleda kui pilootprojekti, mille ligemale kümne miljoni suurusele eelarvele õnnestumise korral lisa eraldada.
Üksi elava pensionäri toetust hakkavad tänavu oktoobrist saama vanaduspensioniikka jõudnud inimesed, kes enne toetuse väljamaksmist on elanud kuus kuud üksi ja kelle netopension on sel aastal alla 470 euro. Andmed võetakse rahvastikuregistrist perioodi 1. aprill kuni 30. september 2017 kohta.
Toetus makstakse välja kord aastas oktoobris. Sotsiaalkindlustusamet määrab toetuse pärast andmete kontrollimist, mis tähendab, et pensionär ei pea toetust ise taotlema.
Toetuse maksmisel ei arvestata, kas vanaduspensioniealine inimene töötab või ei, et soodustada vanaduspensionieas töötamist, sealhulgas osalise koormusega. Samuti ei arvestata talle makstavaid muid sotsiaaltoetusi ega tulusid. Üksi elava pensionäri toetust ei maksustata tulumaksuga ja seda ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka.