Tänulille pälvis kaks meest

Hispaania verd Jaime Noguera. Foto: Silja Joon

Pärnu heategevusorganisatsioon Shalom väärtustab sel aastal vabatahtlike tööd, kinkides igal kuul mõnele Pärnumaa vabatahtlikule tänutäheks lille. 2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks.

Aprillis tunnistati tänulille vääriliseks kaks meest: hispaanlane Jaime Noguera ja Kilingi-Nõmme mees Andrus Sutt.

Andrus on nimelt abivalmis mees, kes Kilingi-Nõmme kesklinnas Shalomi tööpunktis kaasa lööb: aitab vedada mööblit ja on vahel kassas. Shalom on kohalike seas populaarne: seal jagatakse sotsiaalabi ja müüakse soodsalt mööblit ning rõivaid. Tulu läheb heategevuseks. “Keegi peab ju tüdrukuid selles töös aitama, muidu lähevad nad keskelt pooleks,” lausus Andrus.

“Kui meil on vaja abi, võime talle alati helistada, ta tuleb kohe,” kiitis tööpunkti juhataja Sirle Rattur.

Jaime pälvis tänu, sest tegi aprilli alguses toimunud kampaaniapäeval “Paljajalu” aktsioonist filmi.

Jaime on Pärnus elanud pool aastat, sest tema naine ja peatselt sündiva lapse ema Kairi tahab oma esimese maimukese ilmale tuua ja suuremaks kasvatada just Pärnus, mitte piiri taga. Paari viis kokku Facebook. Kairi õde viibis ligemale kümne aasta eest Rumeenias noortevahetuses, seal oli ka Hispaaniat esindanud Jaime. Vahetati aadresse ja kui noored kord Helsingis kohtusid, otsustati pidu korraldada ja kutsuti sinna sõpru-lähedasi, sealhulgas Kairi.

Suhe arenes edasi Facebookis ja nüüd on hispaanlane kohanemas kaasa kodumaaga. Jaime on sündinud Rootsis Göteborgis, kuhu tema vanemad Franco eest põgenesid, üles kasvanud aga Hispaanias Malagas ja Kanaaridel.

Jaime on alati tundnud kutset jutustada lugusid. Ta on õppinud turismindust ja müügitööd ning Malaga ülikoolis audiovisuaalset kommunikatsiooni. Tema armastus on filmikunst.

Jaime on ise teinud neli lühi- ja dokumentaalfilmi ning vedanud 13 aastat Benalmadenas lühifilmide festivali “Ficcab”, mille külalisteks kuulsad filmitegijadki. Pärnus tutvustas hispaanlane äsja raamatukogus Hispaaniat, näidates seal enda ja teiste autorite lühifilme.

Jaime tunnistab, et vajab päikest, aga lumerohke talv tekitas temas uudseid tundmusi. Talle meeldib Eesti loodus ja siinsed maastikud. Kord nädalas käib ta Nooruse majas eesti keelt õppimas. Euroopa Liidu linnakeses Pärnus on integreeruda keeruline, sest siin leidub eesti keele kursusi vaid vene keele kõnelejatele. Jaime on registreerinud end töötukassas ja otsib tegevust.

Filmitegijana mõlgub Jaimel mõttes üks dokumentaalne linateos. Ta on uurinud Eesti ajalugu ja leidnud huvitavaid puutepunkte Hispaaniaga.