/nginx/o/2017/10/19/7232255t1h4ddc.jpg)
Eelmise aasta jooksul toimus Pärnus sõeluuring, kaardistamaks linna veekeskkonnas leiduvaid ohtlikke aineid ja nende päritolu. Nüüd selgunud uuringu tulemustest avaldub, et võrdväärselt jõuab linnakeskkonda ohtlikke aineid nii kodudest, tööstuspiirkondadest kui väikeettevõtetest, kaubanduskeskustest, spaadest ja haiglast.
Sõeluuringu käigus analüüsiti ohtlike ainete sisaldust elamu-, tööstuspiirkondade ja teenindusettevõtete reovees ja linna sademevees. MTÜ Balti Keskkonnafoorumi teatel leiti ohtlikke aineid, mis on sattunud Pärnu veekeskkonda inimtegevuse mõjul, pea kõigist proovidest.
"Pärnu on tervislike linnade võrgustiku liige. Ohtlikud ained igapäevaelus mõjutavad inimeste tervist ja tekitavad keskkonnas soovimatuid muutusi. Igaüks meist peab mõtlema, mida tarbib ja kuidas tarbimisharjumused keskkonda mõjutavad," kinnitas abilinnapea Rainer Aavik.
Pärnu tulemusi analüüsinud Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu selgitas, et elamupiirkondade saaste on tingitud olmetoodetes leiduvatest kemikaalidest. Näiteks avastati kõigist veeanalüüsidest bisfenool A-d ja ftalaate, mida võib leida nii toidupakenditest, köögitarvikutest, mööblist, mänguasjadest kui mujalt.
"Tegemist on tugevate hormoonsüsteemi kahjustajatega, mis võivad mõjutada meie füüsilist arengut ja põhjustada tõsiseid tervisehäireid, näiteks tingida sperma kvaliteedi halvenemist, soodustada viljatust, rasvumist ja haigestumist diabeeti või vähki," rääkis Nõmmsalu.
Nõmmsalu sõnade järgi on kõige lihtsam alustada keskkonna kaitsmise ja ohtlike ainete kasutuse piiramisega endast ja oma perest.
"BPAd, ftalaate ja muid kahjulikke aineid annab vältida, pöörates tähelepanu toodete koostisainetele ja eelistades keskkonnasõbralikumaid alternatiive," märkis kemikaaliekspert.
"Samu võtteid saab rakendada ettevõtetes: nii autopesulas, juuksurisalongis kui kaubanduskeskuses on võimalik asendada tavapäraselt kasutusel ohtlikud kemikaalid keskkonnasäästlikumate ja ohutumatega," soovitas Nõmmsalu. "Keskkond on meie ühine ressurss, aga ka ühine vastutus."
Veekeskkonna sõeluuring toimus rahvusvahelise projekti "NonHazCity" raames Pärnuga samal ajal Riias, Kaunases, Šilalės, Gdańskis ja Turus. Vaatluse all olnud ohtlikke aineid leiti nendegi Läänemere-äärsete linnade veeproovidest.
"NonHazCity" eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu ohtlike ainete sisaldusele argiselt kasutatavates toodetes ja tutvustada nende mõju tervisele ja keskkonnale.
Eestis viivad projekti ellu Balti Keskkonnafoorum ja Pärnu linnavalitsus koostöös AS Pärnu Veega. Projekti toetavad Euroopa regionaalarengu fond ja keskkonnainvesteeringute keskus.