Reedest, 1. detsembrist kehtima hakkavate reeglite kohaselt on kalastajal ööpäevas lubatud püüda kuni 15 kilo ahvenat. Muudatus aitab peamiselt ohjeldada talviseid tirgutajaid, kes on harrastuspüügist teinud endale elatusallika.
Läti kalameestel ei lasta Pärnu lahel enam piiramatult ahvenat püüda
28. november 2017, 17:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi teatel on eesmärk piirata harrastajate püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki. Läinud talvel hindas keskkonnainspektsiooni Pärnumaa büroo juhataja Toomas Õmblus, et ülemäära suurte püügihulkade puhul on tegu organiseeritud majandusharuga.
Keskkonnainspektsiooni vaatlused ja proovikaalumised näitasid, et usinamate saagid küündisid päevas 30–40 kiloni. Suurim kogus, mis inspektoritel õnnestunud tuvastada, oli Õmbluse andmetel 48 kilo.
Õmbluse teada rentis osa väljastpoolt tulevaid harrastuskalamehi siin hooajal elamist. "Ei saa ju muud valikut olla, kui et nad tulevadki siia püügiga raha teenima. Leidub keegi, kes saagi nende käest ära ostab," rääkis ta läinud talvel, kui Läti kalameeste probleem Pärnu lahel eriti teravaks muutus.
Kalur Raio Piiroja arvates jääb pool ebaseaduslikult edasi müüdud kalade kogusest Eestisse ja poole viivad siin püüdmas käivad Läti kalurid Eestist välja.
Tänavu veebruaris Pärnus kalurite ja harrastuskalastajatega kohtunud toonane keskkonnaminister Marko Pomerants lubas järgmiseks hooajaks uusi reegleid, mis nüüd kehtima hakkavad.
Uuringu põhjal püüavad harrastuskalastajad aastas merest ja Peipsi järvelt üle 800 tonni ahvenat, kuid tegelik kogus on tõenäoliselt suurem, sest aktiivseid harrastuskalastajaid on üle 60 000.
Päevane püügipiirang aitab keskkonnaministeeriumi teatel säilitada ahvenavarude head seisundit. Piirangut on kavas järjepidevalt kehtestada kolm aastat, et siis selgitada, kas see on olnud tõhus.