/nginx/o/2017/11/29/7359069t1h5581.jpg)
Kahe kooliealise lapse 36aastane isa, Pärnu Eliisabeti koguduse diakon ja üks entusiastlikumaid Pärnu korvpallifänne Rando Lillepa lebas ligemale kolm nädalat Mustamäe haiglas ja toodi eile Pärnu haiglasse tagasi. Vend Tarmo käis teda nädalavahetusel Tallinnas vaatamas. Nii palju on praeguseks muutunud, et läinud reedel võeti hingamisaparaat ära ja Rando hingab iseseisvalt, aga ei suhtle. “Silmi pilgutab, aga ei räägi, ei saa aru ega tunne ära,” loetles Tarmo.
Tänavu on Pärnus ülekäigurajal auto alla jäänud kümme inimest. Neli seesugust õnnetust juhtus novembri esimestel nädalatel, kui juba kella viie ajal õhtul on pime. 9. novembril kella 18 paiku jäi Pärnus Riia maanteel Liiva peatuse ülekäigurajal bussi alla Rando. Kannatanu venna ja vahetult pärast otsasõitu kohale jõudnud Kaidi (perenimi toimetusele teada) meelest mängib halvasti valgustatud tee õnnetuses rolli. Ja ka Riia tänavat palistav puude rivi varjab vöötraja nähtavust.
Tarmo ei tea venna paranemisšanssi, sest arstide sõnutsi on ajutrauma puhul prognoose teha väga raske. Peale koljuluumurru Rando muid raskeid vigastusi ei saanud, kuid ajuverejooksu tõttu vajas ta kiiresti operatsiooni. “Tulemusi näeme alles kuude pärast. Jumal tänatud, et ta hingab ise,” tundis vend kergendust.
Politsei ei soovinud uurimise huvides avaldada asjaolusid, mis viisid sebral otsasõiduni, kuna eeluurimine on alles algstaadiumis. Pärnu politseijaoskonna välijuhi Mati Tee andmetel pole teada, kas jalakäija kandis helkurit. Õnnetuse kohta lisas ta, et linnabuss, mis Randole otsa sõitis, oli liinisõidu lõpetanud ja kedagi peale juhi ühissõidukis ei viibinud.
Lasteasutuste läheduses on ülekäiguradade ette paigutatud künnised, et autojuhid kiirust vähendaksid.
Sotsiaalmeedias levivate fotode järgi oli tegemist Atko bussiga. AS Atko Bussiliinide esindaja ei saanud juhtunut kommenteerida, kuna menetlus käib.
Tee ütlust mööda oli bussijuht kaine ja omas vastava kategooria juhiluba ning õnnetuse järel käitus nii, nagu liiklusseadus nõuab. Siiski algatas politsei õnnetuse täpsemate asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse paragrahvi järgi, mis käsitleb liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumist ettevaatamatusest.
Abikaasa Aile Puls-Lillepalegi pole avarii detailid teada, kuid ta teadis, et abikaasa pidi minema kaasa elama kell 19 Pärnu spordihallis algavale korvpallimängule. Rando oli üks neist, kes kodumeeskonna mängu ajal alati, fännisärk seljas ja sall kaelas, trummi põristab.
Kannatanu naine ei mõista, kuidas on võimalik, et inimene jäi ülekäigurajal bussi alla, ehkki sebra on valgustatud ja Rando kannab helkurit ega kasuta kõrvaklappe, mis võiksid tähelepanu hajutada. Juhiloa omanikuna on ta seisukohal, et kuna bussijuht sõidab päevas sama teed kümneid kordi, peab ta elukutselisena arvestama, et jalakäija võib vöötrajale astuda.
Õnnetuse järel Riia maantee ja Liiva tänava ristmikule jõudnud Kaidi kõneles, et sõitis mehega piki Riia maanteed Papiniidu poolt kesklinna, kui märkas, et juhtunud oli avarii. Nad keerasid masina kõrvaltänavale, et vaatama minna. Inimesele otsa sõitnud ühissõiduk seisis ülekäigurajal suunaga Papiniidu poole. Kaidi ütles, et kuulis bussijuhti rääkimas ja nägi kannatanut üsna sõidutee servas maas lamamas, millest saab järeldada, et ta jõudis võib-olla kaks sammu teha.
Kaidi arvates tuleb sebra ohutumaks muutmiseks nähtavust piiravad puud maha võtta ja panna korralik valgustus. Tarmo lisas, et puud on küll toredad, aga kui inimese elu on mängus, mingu pigem puu.
Pärnu linnavalitsuse liiklusspetsialist Toomas Tammela sõnas, et ülekäiguradadel juhtub pimedal ajal oktoobris-novembris õnnetusi rohkem, ent avariide asukoht on muutunud. Kui enne tuli õnnetusi ette Mai tänava sebradel, on pärast valgustuse parandamist neid seal vähemaks jäänud.
Tammela tunnistas, et Liiva peatuse ülekäigurada on juba aastaid tähelepanu all, kuid väitis, et valgust jagub seal küllalt. Lambid jäävad küll mõnevõrra okste varju, kuid kavas on oksi kärpida.
Tammela tõi esile tõsiasja, et vöötrada ei kaitse alati, kuigi inimesed nii arvavad, ja sebra ohutus sõltub nii jalakäija kui juhi liikluskäitumisest.
Lasteasutuste läheduses on ülekäiguradade ette paigutatud künnised, et autojuhid kiirust vähendaksid. Plaanis on jätkata sebrade ohutumaks muutmist: paigaldada erivalgustus, vahetada märgid välja ja võtta autode kiirust maha künnistega. Tammela ütlust mööda tehakse seda eelkõige lasteasutuste ligidal ja kohtades, kustkaudu lapsed kooli lähevad. Tähelepanu alla võetakse Riia maantee kesklinna osa, sest just sealsetel ülekäiguradadel on juhtunud mitu liiklusõnnetust.
Kui viimasel viiel aastal oli Pärnu linna eelarves ülekäiguradade ohutuse parandamiseks kasutada 24 000 eurot, siis 2017. aastal kinnitas volikogu selleks summaks üksnes 7400 eurot. Milliseks tuleva aasta eelarve kujuneb, pole teada.
Rängalt viga saanu vend arvab, et kõiki ülekäiguradu võiksid valgustada leedlambid, mis loovad pimedal ajal üle tee valge tunneli. Tarmo teada kandis vennas alati helkurit, kuid tema meelest ei maksa sebrale astudes uskuda, et autojuht on jalakäijat märganud, olgu või kaks helkurit.
Viimase aasta suuremad tööd liiklusohutuse parandamisel Pärnus:
Andmed: Pärnu linnavalitsus
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)