Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/11/09/463487t1hc7e8.jpg)
Tänavu anti Eestis välja 45 hülgeküttimise luba, millest enamik jääb realiseerimata. Praeguseks on kütitud kümme hüljest ja jahihooaeg lõpeb selle kuuga, vahendas ERRi uudisteportaal.
Kalurid peavad hülgeid nuhtluseks, sest nad lõhuvad võrke ja söövad ära kala. Hülgeküttimine on juba mitu aastat lubatud, kuid suurt huvi pole jahimehed selle vastu tundnud.
Kui jahiseaduse muudatust riigikogus menetleti, tegeles sellega ka toonane riigikogu liige Annely Akkermann, kelle hinnangul tuleks hülgeid rohkem küttida, sest küttimisest tingituna hakkavad nad inimesi kartma. “Hülgele peab siiski tunduma, et inimene on talle looduslik vaenlane,” lausus Akkermann.
Kui praegu on hülgeküttimine lubatud 1. aprillist aasta lõpuni, siis ajalooliselt jahiti hülgeid kõige rohkem märtsis ja jää peal. “Aga see on poegimisaeg ja sel ajal tänapäeva jahieetika kohaselt hülgeid ei kütita,” märkis Akkermann.
