Tõhela kandis pärast mitu kuud kestnud ravi loodusesse lastud noor merikotkas sai vabadust nautida vaid kuu. Nüüd on uhke lind taas Tartus loomaarsti ja Eesti maaülikooli doktorandi Madis Leivitsa hoole all, kes sulist patsienti pliimürgistusest elule turgutab.
Loodusesse pääsenud kotkas sattus uuesti ravile
Kohalik mees Raivo Varik märkas novembri alguses Tõhelas loodusesse lastud aastast merikotkast esmaspäeval, kui vaevatud olemisega lind oli sättinud ennast palgivirna otsa ööpimedusele vastu minema.
“Kahtlust äratas see, et meie lähenedes ei teinud ta katset põgeneda, vaid istus paigal ja vaatas apaatselt enda ette. Saime aru, et ta vajab abi,” rääkis Varik.
Hädisest linnust teavitati kotkaklubi, kust saadi Madis Leivitsa kontaktandmed. Leivitsa juhendamisel püüti merikotkas kinni ja lind viidi ööseks tuppa sooja, et läbimärjad suled saaksid kuivada. Järgmisel hommikul sõitis kotkas juba Tartusse, kus doktor Leivits teda ravima hakkas.
Loomaarst Madis Leivitsa sõnade kohaselt on merikotka seisund praegu väga kriitiline. Kotkal on äge pliimürgistus, lind on kaalu kaotanud, loid, aneemiline ja tema tiivaotsad on saanud külmakahjustusi.
"Prognoos on üpris halb," tunnistas Leivits. "Tegemist on väga tõsise mürgistusjuhtumiga, kotka organismis on väga palju pliid, mille ta on saanud ilmselt raipesöömisest."
Loomaarsti sõnade kohaselt on järgmised kaks nädalat kriitilised. Selle aja jooksul selgub, kas kotka tervis paraneb või ei. Kui linnu organism töökorda putitatakse, kulub tema raviks veel mitu kuud. Kui paranemislootust ei ole, tuleb uhke kotkas kahjuks magama panna.
Tõbise olekuga merikotkast nähti Tõhela kandis juba paar nädalat tagasi. Üks linnu märkajaid meenutas, et suur kotkas seisis tee ääres justkui lastud vares: sirutas küll tiibu ja proovis lendu tõusta, kuid ponnistuste tulemuseks jäid umbes meetrised hüpped. Vaatleja jälgis lindu mõnda aega ja oli tunnistaja kotka vaevalisele maanteeületuselegi. Imelikult käituvast linnust anti teada keskkonnaametile.
Sama merikotkas sattus Leivitsa juurde ravile juulis. Ka siis oli lind väga halvas konditsioonis: lennuvõimetu ja enamik hoosulgi murdunud või puudu. Samuti olid tal välisparasiidid.
“Sel aastal on lindude puhul probleem nende murdunud suled. Just sellel põhjusel vajas merikotkas ravi. Miks see nii on, me kahjuks öelda ei oska, ent võimalik, et see on seotud tänavuse suve kliimaga,” rääkis Leivits eelmisel kuul.
Tõhela kandis pääses kuu tagasi ravi järel vabadusse ka teadaolevalt Eesti vanim kaljukotkas, kes nüüd lendab seljale kinnitatud GPS-saatjaga.
Leivitsa andmete järgi on vana lind pärast ravi hästi hakkama saanud ja lendab ringi Tõhela ja Varbla kandi metsa- ja rabamassiivide kohal. "Paistab, et ta toimetab asjalikult ja tal läheb hästi," ütles Leivits, märkides, et kaljukotkaste tegutsemise kohta pole Eestis palju infot. GPSi andmete kogumisel loodetakse väärtuslikku infot koguda. "Näeme, kuhu ja kui palju ta liigub," lausus doktor.
Et pliimürgistuse saanud noor merikotkas lasti vabadusse samas kandis, on Leivitsa sõnutsi põhjust muretseda, et tema raibete söömisest pliimürgistust ei saaks.
Kotkaklubi andmetel pesitseb Eestis ligemale 180 merikotkapaari.