Fotod: Pärnu arestimajas kombatakse inimõiguste piire

Õiguskantsler on teinud Lääne prefektuurile korduvalt märkusi, et seadusega nõutavad inim­õigused pole Pärnu arestimajas tagatud: igal aastal üritab mõni kinnipeetu selle väitega politsei- ja piirivalveametilt kohtu kaudu raha nõuda. Peale selle jõudis tänavu kohtu ette mitu väärkohtlemisjuhtumit arestimaja kinnipeetavatega, mis avastati politsei enda sisekontrolli tulemusel.

Ehk kõige äärmuslikumad näited väärkohtlemisest Pärnu arestimajast tulid ilmsiks ligemale kolm aastat tagasi, kui maakohtu ees seisis Pärnu politseijaoskonnas töötanud kogenud vanemkonstaabel Valeri.

Valeri peksis kinnipeetavaid rusikatega, väänas nende käsi valusasti ja lõi korra ühele ohvrile käeraudadega näkku. Kõige tipuks kinnitas politseiametnik kinnipeetavaid voodi külge kogu ööks. Kohtus lahati nelja juhtumit.

Kusjuures viimase peatüki sai nimetatud kaasus hiljuti: alles 27. novembril jõustus halduskohtu otsus, millega mõisteti Valeri ühe ohvri kasuks politsei- ja piirivalveametilt välja 4800 eurot kahjuraha, samuti 2400 eurot menetluskulu.

Pea igal aastal nõuab mõni kinnipeetav politseilt kohtu kaudu kehvade olmetingimuste tõttu raha.

Kusjuures välja mõistetud summa oli mitu korda suurem sellest, mida amet ise mõistlikuks pidas.

“Alates 1991. aastast on Lääne prefektuuris olnud kaks sedalaadi juhtumit,” tõi Lääne prefekt Kaido Kõplas välja, kui harukordne selline näide on. Prefekt nentis, et igal juhul ei tohi ükski politseinik niimoodi käituda. “Sellise inimese koht ei ole politseis.”

Olgugi et Valeri juhtum oli Lääne prefektuurile erakordne häbiplekk, pidi alles hiljuti töölepingu enda soovil lõpetama Pärnu arestimaja töötaja Oleg, kes 14. novembril mõisteti maakohtu otsusega kriminaalkorras süüdi.

Võimuliialdus seisnes selles, et ta kinnitas möödunud aasta augustis arestikambrisse kainenema toodud naise põhjendamatult ligikaudu kolmeks ja pooleks tunniks käeraudade abil voodipeatsi külge.

Foto: Urmas Luik

Prokuratuuri hinnangul kinnipeetava samuti alusetult voodi külge kinnitanud Endel jõudis kohtu ette paar nädalat pärast Olegi, kuid seekord mõistis kohus süüdistatava õigeks.

Prefekt märkis, et ülalnimetatud käeraudade väärkasutamised tuvastas politsei sisekontroll. Ta selgitas, et selliste juhtumitega käib alati kaasas asutusesisene õppimisprotses, mille käigus tuleb politseitöötajaid koolitada ja kitsaskohtadega tegelda, vajaduse korral muuta senist praktikat.

“Õpime igast juhtumist ja need on meil läbi arutatud,” ütles Kõplas.

Pea igal aastal nõuab mõni kinnipeetav politseilt kohtu kaudu kehvade olmetingimuste tõttu raha. Näiteks 2017. aastal on Lääne prefektuuri tööpiirkonnas seoses arestimajadega olnud kolm kohtuasja. Pea kõiki arestimajadega seotud kaasusi ühendavad viited õiguskantsleri kontrollkäikudele kinnipidamisasutuses.

Viis aastat tagasi külastasid Pärnu arestimaja õiguskantsleri büroo nõunikud, kes võtsid endaga eksperdina kaasa perearstigi. Avastati, et kinnipidamisasutuse tingimused on inimõiguste seisukohast puudulikud.

2015. aastal juhtis õiguskantsler Ülle Madise uuesti tähelepanu, et Pärnu arestimaja vajaks investeeringuid, vastasel juhul on oodata kahjunõudeid, kuna asutus ei vasta seadustes nõutud tingimustele. Samuti tuvastati toonase kontrollkäiguga näiteks, et kinnipeetavatele mõeldud ravimid olid realiseerimistähtaja ületanud või kahtlustatavate tervisekontrolli aktid korrektselt vormistamata.

Õiguskantsler: Pärnu arestimaja võib tuua riigile kahjunõuded

Õiguskantsler Ülle Madise soovitab jätkata Pärnu politseijaoskonna arestikambrite nüüdisajastamist, kuna sealsed tingimused ei taga kinnipeetavate kõiki õigusi ja võib tuua kaasa hilisemaid kahjunõudeid.

Näiteks puudub seal võimalus viibida värskes õhus ja lühiajaliste kokkusaamiste korraldamiseks ei ole vastavat ruumi. Kokkusaamistel suheldakse läbi koridori ust asendavate trellide. Selline korraldus ei ole mugav ega taga privaatsust.

"Kehvad kinnipidamistingimused puudutavad esmajärjekorras kinnipeetute kambreid. Muudes ruumides on järjekindlalt tehtud parandustöid," märkis õiguskantsler.

Kontrollkäigule kaasatud tervishoiuekspert hindas mitterahuldavaks asjaolu, et suitsetajad ja mittesuitsetajad paigutatakse küll eraldi kambritesse, kuid suitsuvabadeski kambrites ja mujal on tugev suitsuhais. Samuti on kantsleri hinnangul ventilatsioon kasin ja õhk ei ole värske.

Allikas: BNS, PP

Kinnipeetavate üks levinum mure on seotud hügieeniga: pesemis­võimalused jätavad soovida. Foto: Urmas Luik

Õiguskantsleri büroo kommunikatsiooninõuniku Janek Lutsu ütlust mööda on politsei- ja piirivalveameti huvides kindlasti see, et kinnipidamiskoha tingimused ei annaks kinnipeetutele põhjust nõuda riigilt neile tingimuste tõttu tekitatud kahju hüvitamist.

Kõplase sõnutsi pole aga nõudeid eriti palju ja väljamõistetavad summad on väiksed. “Mõningatel juhtudel on välja mõistetud mõnesaja euro suurune hüvitis. Osal juhtudest on kohus pidanud piisavaks, et ta on tuvastanud rikkumise, aga hüvitist ei ole välja mõistnud,” rääkis ta.

Kõplas rõhutas, et õiguskantsleri töö on igati tänuväärne. “Märkustega oleme arvestanud ja vastavalt võimalustele panustame järjepidevalt arestimajade tingimuste parandamisesse,” lubas ta. Prefekt märkis siiski, et õiguskantsler on üldiselt pidanud Pärnu arestimaja seisukorda rahuldavaks.

“Kui inimesed satuvad õigusrikkumisega kinnipidamisasutusse, siis selle tingimused ei pruugi vastata ootustele ja püüame seda mõista,” selgitas ta.

Pärnu arestimaja seisukorra eest vastutab tegelikult Riigi Kinnisvara AS (RKAS). RKASi kommunikatsiooni­spetsialist Mariliis Sepper selgitas, et Pärnusse projekteeritakse siseministeeriumi asutuste tarbeks ühishoonet 2019. aasta lõpuks, mis tähendab, et Pika tänava hoones suuri ümberehitustöid pole mõtet teha.

“Linn on uue maja ehitamiseks ehitusloa andnud, kuid praegu ei saa mingit kindlat aega välja öelda. Kui maja valmib, tuleb sinna uus arestimaja,” lisas Kõplas.

Sepperi selgituste järgi on RKAS investeerinud viimase nelja aasta jooksul pigem arestimaja tuleohutusse, 2018. aastal soovitakse siiski kinnipidamisasutuses siseviimistlustöid teha.

 Valik Pärnu arestimajaga seotud kohtukaasuseid 

• Juuli 2010: kinnipeetav S. R. kurdab, et Pärnu ja Haapsalu arestimaja tingimused on ebainimlikud: kohus mõistab talle välja 3000 krooni ehk ligikaudu 200 eurot.
• September 2014: kinnipeetav I. L. kaebab alandavate tingimuste, üle Pärnu arestimajas. Kohus mõistab tema kasuks välja 896 eurot.
• Jaanuar 2015: M. S. kurdab Pärnu arestimaja õigusvastaste tingimuste üle. Kaebus jääb rahuldamata, kuid kohus nõustub, et kohati on kaebaja õigusi rikutud, kuid mitte küllaldasel määral, et kahjusummat välja mõista.
• Veebruar 2016: arestimajas aastate jooksul 233 päeva viibinud M. M. kurdab, et tingimused ei vasta seadustele, kohus jätab suures osas kaebuse rahuldamata, kuid mõistab tema kasuks välja 80 eurot, sest arestimaja valgustus ei vastanud vajalikele nõuetele.
• August 2017: A. R. kurdab, et Pärnu arestimajas ei saanud õues jalutada. Kohus märgib, et olukord on õigusvastane, kuid kahjusummat välja ei mõista.

Allikas: kohtulahendite register