Linnuteaduse ühing ootab teateid hullunud metsistest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hull metsis.
Hull metsis. Foto: Tauri Pärna

Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub üles teada andma hullude metsiste vaatlustest. Hulludeks metsisteks nimetatakse veidralt käituvaid metsisekukki ja -kanu, kes ei karda inimest, tikuvad aeda ja võivad isegi rünnata.

Kõik sellised kohtumised tänavusest ja varasemast ajast saab edastada selle aasta linnuks valitud metsise veebilehel.

Metsistele mitteomase käitumise põhipõhjuseks peetakse nende elu- või mängupaikade ebasobivaks muutumist, näiteks on kodumets killustunud või hävinud. "Sageli on elutingimuste muutusega kaasnenud nii metsisekukkede kui -kanade arvukuse suur langus piirkonnas," selgitas EOÜ aasta linnu projektijuht Andres Kalamees. "Hulluse vallandab arvatavasti suguhormoonide üleproduktsioon, sest võrreldes tavaliste metsisekukkedega on hulludel kukkedel mõõdetud isegi kuni viis korda kõrgem testosteroonitase."

Esimene hullu metsise teade Eestis pärineb 1938. aastast Hiiumaalt, Mandri-Eestist tuli esimene teade 1961. aastal. Hullude isas- ja emaslindude suhe on ligikaudu 2:1.

Kogutud vaatluste põhjal koostab EOÜ ülevaate hullude metsiste leviku ja esinemissageduse kohta Eestis ning analüüsib seost lähipiirkonna metsisemängude seisundiga. Metsise kodulehe kaardirakendusse on teretulnud vaatlused läinud aastate kohta. Fotod ja videod hulludest metsistest võib postitada EOÜ Facebooki gruppi või saata aadressil eoy@eoy.ee.

EOÜ valib Eesti aasta lindu 1995. aastast ja metsis on järjekorras 24. suleline. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevusse.

Tagasi üles