Pärnu linna ja Pärnumaa kõrgeima autasu, vapimärgi kavaleride rida täienes kuue silmapaistva inimese võrra. Vapimärgid koos lillekimbuga võtsid nad vastu 23. veebruaril Pärnu teatri Küünis, nii vastsetele autasustatutele kui ka pidulikule koosviibimisele palutud varasematele tunnustatutele esines võrratu vokaalansambel Mirt.
Galerii: Vapimärgi kavalere kostitas muusikaga Mirt
Eesti hümni laulmise järel pidas tähtpäevakõne riigikogu liige, Pärnu linnavolikogu ja Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimees Andres Metsoja. Tema jutt algas meenutusega teeäärsete piimapukkide aega ning jõudis tõdemuseni, et rõõm annab tööle sisu ja mõtte.
Pärnumaa vapimärgi pälvinud Norra Buskerudi maavolikogu esimees Roger Rybergi tänusõnad edastas volikogu aseesimees Gerd Johnsen. Buskerudi ja Pärnu maavalitsuse koostöö algas 1991. aastal ning jõudis abisaadetistest sisuliste ettevõtmisteni.
Kauaaegne Pärnu maavalitsuse arengutalituse juhataja Urmas Kase töötab edasi sisuliselt samas valdkonnas: ta on rahandusministeeriumi maakondliku arendustegevuse nõunik.
"Ma ei ole suurt asi kõneleja, aga veerandsada aastat olen valdkonnaga tegelnud ja eiranud igasuguseid juhtimisteooriaid ning see on olnud põnev aeg," nentis Kase, võttes vastu Pärnumaa vapimärgi number 112.
Tunnustatud arst, Pärnu haigla uroloog-kirurg Peeter Tulmin ei varjanud oma hämmastust autasustamiselgi, sest inaktiivne inimene ei ootavat enda märkamist.
Pärnu linna vapimärgi number 99 võttis meer Romek Kosenkraniuselt vastu võimlemise- ja joogaõpetaja Albert Andreson ning tasub meeles pidada tema ütlemist: tervis on kõik, ilma terviseta on kõik mitte midagi.
AS Wendre tegevjuht Vahur Roosaar soovis vapimärki vastu võttes, et Pärnu oleks koht, mida teataks ja kuhu tahaksid kanna kinnitada uued asutused ja ettevõtted.
Pärnu ja Vaasa sõprussuhted algasid nõukogude ajal ja on kestnud kuus aastakümmet. Selle ühe alustala, Raimo Vahtera panus on olnud mõõtmatult suur ning Pärnu linna väärtustast tema tegevust vapimärgiga number 101, mille kui tunnustuse talle lubas Vahtera laiendada kõigile neile, kes on koostöö- ja sõprussuhteid hoidnud ja arendavad.
Vaba vestlus jätkus teatri sammaassaalis suupisteid nautides, et minna siis tähistama riigi 100 aasta juubelit: kes koju, kes Rüütli platsile rahvapeole.