Päästjad alustavad riskipiirkondades kodukülastusi Päästjate ja korstnapühkija soovitused külmaperioodiks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Päästjad alustavad külmade ilmade ajal riskipiirkondades kodukülastusi, märkides kogemuse põhjal, et paljud ahjud ja pliidid on väga halvas seisus. Arhiivifoto.

FOTO: Urmas Luik / Parnu Postimees/

Päästjad alustavad külmade ilmade ajal riskipiirkondades kodukülastusi, märkides kogemuse põhjal, et paljud ahjud ja pliidid on väga halvas seisus.

Päästjate kinnitusel puudub ahjudel või pliitidel sageli korstnapühkija akt, kodus puudub suitsuandur või see on valesti paigaldatud. Samuti ei teata, kuidas hooldada suitsuandurit, ja alkoholi liigtarbimisest tingitud käitumine on sageli eluohtlik. 

Päästeameti kogemus on näidanud, et külmakraadide kasvades suureneb hüppeliselt tulekahjude hulk ja tules hukkunute arv.

Inimelude päästmiseks külastavad päästjad külmaperioodi jooksul kodusid kõikjal Eestis. Päästemeeskondade eesmärk on toetada ja nõustada koduomanikke, et ennetada tuleõnnetusi. Peale selle on viimasel ajal sagenenud tahmapõlengud, ülekütmine ja rasked tuleõnnetused.

Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Viktor Saaremets tõi näiteid, kuidas eelmistel aastatel on päästjad jõudnud nõustama just siis, kui suitsukoni oli just tugitoolis istuva inimese näppude vahelt põrandale pudenenud või pliidi ette kuivama sätitud puud põlevast koldest lennanud sädemest hõõguma läinud.

"Oleme oma kogemuse ja teadmistega kõigi jaoks olemas. Soovime inimesteni jõuda enne, kui midagi traagilist juhtub, ja aidata pakaseperioodi õnnetusteta mööda saata," selgitas Saaremets. 

Neljanda kategooria korstnapühkija Arvo Jõe soovitab kütteperioodil jälgida küttesüsteemide korrasolekut ja neid võimalusel puhastada pärast korstnapühkija kontrollimistki.

"Kui kütta kolm korda päevas, pole korstna pühkimine korra aastas piisav," ütles Jõe, kelle soovituse kohaselt peaks majaomanikud isegi küttesüsteeme puhastama.

Jõe väitel ei tule pigi korstna küljest tavalise harjaga lahti ja kasutada tuleks pigieemaldeid. "Kütta ei tohiks poolmärgade puudega," mainitses ta. Lisades, et küttepuude niiskussisaldus ei tohi ületada 1,3 protsenti.

Sellest, et küttesüsteem vajaks puhastamist, annab korstnapühkija jutu järgi märku see, kui tõmme on vilets või on tunda imelikku lõhna.

Päästeameti soovitused külmaperioodiks

Hoiduge üle kütmast ja ärge sulgege siibrit liiga vara. Kütke korraga vähem, aga sagedamini. Ahju, pliidi ja kamina läheduses ei tohi olla mööblit, vaipu, küttepuid, pappkarpe ega muid kergesti süttivaid esemeid.

Ära koormake elektrisüsteeme. Kui lisasoojuse saamiseks on vaja kasutada elektrilisi radiaatoreid või soojapuhureid, tuleb seda teha mõistlikult. Soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Hoiduge lahtise tule kasutamisest torude sulatamisel. Korralikult soojustamata torude jäätumine on sage probleem külmade ilmade saabumisel. Torustike külmumise vältimiseks tuleb torud katta lisaisolatsiooniga. Mingil juhul ei tohi torusid sulatada lahtise tule, näiteks leeklambiga. Torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või järelevalve all puhurit.

Kontrollige suitsuanduri korrasolekut. Elusid päästab ainult töökorras suitsuandur! Proovige, kas teie kodus olev suitsuandur töötab. Vajadusel vahetage patarei ja pühkige andurilt tolm.

Märgake nõrgemat. Aidake üksi elavaid sugulasi ja naabreid, et nendegi kodu oleks soe, kuid tuleohutu.

Küsimuste korral helistage päästeala infotelefonil 1524.

Andmed: päästeamet

Tagasi üles