Pärnumaal on tööõnnetuste arv jõudsalt vähenenud

Kõige rohkem registreeriti läinud aastal Pärnumaal õnnetusi puidutööstuses. Foto on illustreeriv. Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Tööinspektsiooni andmete kohaselt juhtus eelmisel aastal Pärnumaal 230 tööõnnetust, mida on 44 võrra vähem kui tunamullu. Muudes maakondades tööõnnetuste arv mullu valdavalt suurenes.

Kõige rohkem registreeriti läinud aastal Pärnumaal õnnetusi puidutööstuses (43). 31 õnnetust juhtus tekstiili- ja metallitööstuses, 16 kaubanduses, 15 ehituses, 12 veonduses ja laonduses ning avalikus halduses, samuti tervishoiuettevõtetes.

11 õnnetust registreeriti majutuses ja toitlustuses, seitse toiduainetööstuses, põllumajanduses ning haldus- ja abitegevuses. Neli õnnetust juhtus mullu riigikaitses ja metsanduses. Kolm õnnetust oli hariduses, mööblitööstuses, veevarustusettevõtetes, kaks õnnetust keemiatööstuses ning kunstivaldkonnas ja meelelahutuses. Õnnetusi juhtus veel teadustegevuses, info- ja sidevaldkonnas, finants- ja kindlustusettevõttes, mäetööstuses ning muul teenindaval tegevusalal.

 

Töövaidlusavaldusi esitati Pärnumaal eelmisel aastal 147 ehk 23 võrra rohkem kui aasta varem. Eestis kokku oli mullu 2606 töövaidlust, mida on 65 võrra vähem kui tunamullu.

Inspektsiooni teatel koonduvad töövaidlused pigem Tallinna ja Harjumaale nagu firmadki. Muudes maakondades sõltub töövaidluste arv pigem üksikutest ettevõttetest ja nendega seotud probleemidest.

Suurima töövaidluste arvuga tegevusalad Eestis on ehitus, kaubandus, majutus, toitlustus ning haldus ja abitegevus. Nende valdkondade suurema vaidluste osa tingib personali liikuvus, sageli ka töö lühiajalisus.

Eelmisel aastal Eestis registreeritud 5184 tööõnnetustest 4058 lõppes töötajale kerge kehavigastusega, 1117 töötajat said raske kehavigastuse ja hukkus üheksa inimest.

Peamine tööõnnetuste riskigrupp on 23–34aastased mehed. Enim õnnetusi juhtus metallitööstuses, riigikaitses ja kaubanduses. Tööõnnetuste tõttu võeti eelmisel aastal 7464 töövõimetuslehte, mille hüvitamiseks kulus 4,4 miljonit eurot.

Õnnetusrohkemad olid Tallinn, Harjumaa ja Tartumaa. Väljaspool Eestit juhtus enim õnnetusi meie töötajatega Soomes.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnutsi näitab suurenev raskete tööõnnetuste arv, et meie ohutuskultuur on pea olematu.

"Analüüsist selgub, et aastaga märkimisväärselt kasvas raskete tööõnnetuste osa, kus töötaja pidi vigastuse tõttu töölt eemale jääma. See aga toob kaasa otseseid kulusid nii tööandjale, riigile kui ühiskonnale tervikuna. Rääkimata inimesest endast ja tema lähedastest, kes kahju kannavad," ütles Maripuu. "Tööõnnetuste uurimine kinnitab, et pea kõiki õnnetusi olnuks võimalik ennetada. Selleks peab tööandja kehtestama ohutusjuhised, mida töötajad peavad järgima. Eelmisel aastal nägime, et üha enam tööandjaid hindab töökeskkonna riske ja maandab neid. Loodame, et see jätkub sel aastal."

Mullu oli Eesti tööturul ligikaudu 699 000 aktiivset inimest. Tööinspektsioon teeb järelevalvet ettevõtete üle, kus on vähemalt üks töölepinguga töötaja või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid firmasid leidus eelmisel aastal 54 652.