Jahimees murtud koerast: see oli hundi käekiri

Sirle Matt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hunt. Foto on illustratiivne.
Hunt. Foto on illustratiivne. Foto: Borna Filic/PIXSELL/PA Images/Scanpix

Lemmiku korjuse avastas Seljametsa küla Juhaselja talu peremees Enn täna varahommikul kella poole seitsme ajal ajal. Koer oli murtud kõigest 25 meetri kaugusel majast ja tassitud eemale põllule.

Peremees otsis eile koera maja ümbrusest kella 22ni ja oli öösel üheni üleval lootuses, et lemmik tuleb koju. "Sai otsitud, tiirutatud ümbruses autoga ja jala," rääkis ta.

Tavapäraselt lasi pere oma kümneaastase Saksa lambakoera tuppa kella 21 ajal. "Ta oli kodulembene, pole kunagi hoovist ära läinud," kinnitas Enn. Kuigi koera hoiti lahti ja maja ümber aeda pole, ei läinud loom omapäi isegi suure tee otsa, perelegi tuli vastu ainult poole tee peale.

Mäletamise järgi kuulis Enn koera haukumist viimati kella 19 ajal. Sellepärast arvab peremees, et murdmine võis jääda kella 19 ja 21 vahele.

Hommikul, kui valgeks läks, asus peremees uuesti otsima ja avastas koera jäänused üsna kodu lähedalt. "Maja nurgast 25 meetri kaugusel on vere jäljed. Korjus oli jäetud majast 100 meetri kaugusele," sõnas omanik. Korjus oli tema sõnade kohaselt seest tühjaks söödud.

Arvatavalt hundi murtud koer Seljametsas.
Arvatavalt hundi murtud koer Seljametsas. Foto: Erakogu

Kohapeal käinud Tori-Sindi jahiseltsi vanem Jaan Kägu kinnitab, et murdmise puhul võib täheldada hundi käekirja, kuigi selgeid võsavillemi jälgi ta kohapeal ei näinud, kuna lund napib. "Ei saa olla keegi muu kui hunt," sõnas ta.

Kägu arvates kõnealune murdja üksik võsavillem, kes ei ole täie mõistuse juures, et inimeste lähedale tikub. Terve hunt kardab inimest. "Mõni inimene läheb lolliks ja viiakse Seewaldisse, hundiga võib sama juhtuda," võrdles ta. Esimesi verepritsmeid nägi Kägu juba 15 meetri kaugusel majast.

Toidupuudust Kägu sõnade kohaselt metsas ei ole, sest hundi jälgi ajades nägi ta kohapeal rohkesti kitsejälgi. Ilmselt on hundile koeraliha meeldima hakanud.

Kägu selgitas, et ärapööranud hunti on väga keeruline kätte saada, kui lund ei ole ja jälgi ei näe, isegi kui erakorraline luba tema jahtimiseks antakse. "Pime juhus, kui koprajahi käigus ta kätte saab," tõdes ta. Siiski peaks sellise hundi, kes inimest ei karda, jahimehe hinnangul surmama.

Umbropsu ei tohi jahimehe kinnitusel hunte laskma hakata, sest nii võib hulga suurema kahju põhjustada. Soomaa hundid, kellel on pesakonnad, käivad kõnealusest kohast samuti läbi. Kui üks vanematest surmata, ei jõua teine kutsikaid üksi toita, läheb kergema vastupanu teed ja õpetab kutsikad koeri murdma.

Jahimees sõnas, et koera murdnud hunt on tõenäoliselt noor isend, kel paarilist pole, ja tänavu temal pesakonda ei tule.

Jahimees hoiatas, et kui hunt inimest ei karda, peavad inimesed sutt pelgama. Seetõttu tuleks sealkandis koerad ja lapsed ettevaatuse mõttes enne hämarat tuppa kutsuda.

Kohapeal käinud keskkonnaagentuuri peaspetsialist Marko Kübarsepp möönis, et konkreetse rünnaku taga oli hunt. "Mis tal arus on, ei saa aru," möönis ta.

Samal ajal nentis Kübarsepp nagu Kägugi, et seis on keeruline, sest tabada oleks vaja sama isend, kes koerte kallal käib. Tema teada on see sealkandis juba neljas või viies murtud koer.

Kummaliselt käituv hunt ei ohusta Kübarsepa ütlust mööda siiski inimesi. Ta teab lähiminevikust juhtumeid, kui hundid murdsid hulga koeri, aga inimest ründas hunt viimati pea 200 aastat tagasi. See on teada kirikuraamatute põhjal.

Kübarsepp rääkis, et 2005.-2006. aastal tegutses Lääne-Virumaal hundipaar, kes sõi ära 67 koera. Tartu kandis murdis hunt 2007. aasta paiku 34 koera. Kübarsepp toonitas, et inimestele ohtu ei ole, aga koerad tuleks Vaskrääma ja Seljametsa kandis küll kinni hoida. 

Kõigist koeramurdmise juhtudest tuleb keskkonnaagentuuri või kohalikele jahimeestele otsekohe teada anda, siis on võimalik uurida, kas tegemist oli ikka hundi ründega.

Juhaselja talu asub Paikuse keskusest linnulennul kolme kilomeetri kaugusel ja ametliku aadressi järgi jääb Pärnu linna.

Tänavu 17. jaanuaril oli samas Seljametsa külas samalaadne juhtum. Siis viisid võsavillemid Mart Kõva­toomase perest kaks sülekoera, kes oli lastud välja jalutama. See koht asub Juhaselja talust linnulennult kahe kilomeetri kaugusel.

2. märtsil murdsid hundid Vaskräämal ühe talu õues põlvekõrguse koera.

Seoses hundirünnakutega andis keskkonnaamet 8. märtsil loa lasta üks susi Pärnumaal väljaspool jahihooaaega. Küttida lubati üks hallivatimees Kullipesa ja Surju jahipiirkonnas. Jahimehed kasutasid eriloa varmalt, lastes 9. märtsil Kullipesa jahipiirkonnas noore emahundi.

Pärnumaal oli lõppenud hundijahihooajal lubatud lasta üheksa isendit ja see norm täideti. Saarde vallas Nõmme jahipiirkonnas kütiti 20. jaanuaril kogemata üks võsavillem üle kehtestatud limiidi.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist 28. veebruarini, Hiiu- ja Saaremaal 31. märtsini.

Verejäljed avastas peremees vaid 25 meetri kauguselt maja nurgast ja neid pidi minnes leidis kõnnumaalt lemmiku korjuse.
Verejäljed avastas peremees vaid 25 meetri kauguselt maja nurgast ja neid pidi minnes leidis kõnnumaalt lemmiku korjuse. Foto: Erakogu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles