/nginx/o/2018/03/02/7651339t1hb9f8.jpg)
/nginx/o/2018/03/23/7714989t1h28b2.jpg)
Pärnumaal oli eelmisel aastal kolm kergemate tagajärgedega elektriõnnetust, hukkunuid ja raske tervisekahjustusega õnnetusi ei juhtunud.
Mullu juhtus kolm kergemate tagajärgedega elektriõnnetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Õnnetuste põhjuseks olid rikked elektriseadmetes ja ühel juhul torkas väikelaps pistikupessa eseme," ütles tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma.
Möödunud aastal juhtus Eestis ameti andmetel 41 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles hukkus üks inimene, tõsisemaid vigastusi sai kolm ja kergemaid vigastusi 39 isikut. Tunamullusega võrreldes vähenes õnnetuste arv 13, hukkunute hulk kolme ja tõsisemalt viga saanute arv viie võrra.
Varasemast märgatavalt vähem juhtus elektriõnnetusi kuni kolmeaastaste lastega: mullu oli neid viis ja aasta varem 11.
Amet nendib, et õnnetused juhtusid eri asjaoludel ja põhjustel, kuid läbiv tegur on ohutusnõuete eiramine, hooletus ja rikkis seadmete kasutamine. Neid tuli ette näiteks elektri- ja remonditööde tegemisel, katkiste juhtmete või pistikupesade tõttu, rikkis või oludega sobimatute elektriseadmete kasutamise tõttu, pikselöögist.
78 protsenti elektriõnnetustest juhtus kodus või selle lähiümbruses ja 22 protsenti juhtudest moodustasid tööõnnetused. Neidki oli läinud aastal vähem kui 2016. aastal: mullu üheksa ja aasta varem 12. Tööõnnetuste peapõhjus oli elektriohutusnõuete eiramine tööd tehes.