Statistikaameti andmete järgi kuulus Pärnumaa mullu absoluutse vaesuse määra võrdluses paremate näitajatega maakondade hulka.
Pärnumaa vaesusmäär on võrreldes muude maakondadega väike
26. märts 2018, 18:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal oli läinud aasta absoluutne vaesuse määr kolm protsenti. Väikseim maakondlik näitaja oli 2,4, keskmine 3,3 ja suurim 7,4 protsenti.
Leibkonnaliikme netokuusissetulek oli mullu Pärnumaal 563 eurot. Eesti keskmine oli 633, väikseim 466 ja suurim 737 eurot.
Keskmine brutokuupalk oli Pärnumaal möödunud aastal 1003 eurot. Madalaim maakondlik keskmine brutopalk oli 876 eurot, kõrgeim 1353 eurot ja keskmine 1221 eurot.
Töötusmäär oli Pärnumaal mullu 5,4 protsenti. Madalaim maakondlik näitaja oli 3,8, kõrgeim 12,4 ja keskmine 5,8 protsenti.
Kõige kehvemas seisus oli Pärnumaa eelmisel aastal eri- ja kutsehariduseta 25–64aastaste täiskasvanute poolest. Sellised inimesed moodustasid siinse maakonna rahvastikust 44,1 protsenti. Eesti keskmine oli 37,6 ja väikseim maakondlik näitaja 33,3 protsenti.
Tööhõive määr 16aastastest pensioniealisteni oli mullu Pärnumaal 75,9 protsenti. Väikseim maakondlik näitaja oli 64 protsenti, suurim 81,1 protsenti ja keskmine 75,8 protsenti.
15–24aastaste tööhõive määra poolest kuulus Pärnumaa möödunud aastal paremate näitajatega maakondade sekka. Noorte tööhõive määr oli Pärnumaal 38,7 protsenti. Väikseim noorte tööhõive näitaja oli mullu 16,6 protsenti, kõrgeim 48,8 protsenti ja Eesti keskmine 39,7 protsenti.
Kolmanda taseme haridusega tööjõu osa oli siin eelmisel aastal 23,7 protsenti, millega ollakse Eestis üks kehvemaid. Väikseim maakondlik näitaja oli 22,3, keskmine 39,5 ja suurim 48,4 protsenti.
Oodatav eluiga sünnimomendil 2015/2016. aasta andmete järgi oli Pärnumaal 77,9 aastat. Eesti madalaim oli 74,8, kõrgeim 79,3 ja Eesti kui terviku näitaja 77,8 aastat.