Keskkonnaamet uuendas Eesti arvukaima kotkaliigi, Pärnumaalgi levinud väike-konnakotka kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet uuendas väike-konnakotka kaitsekava
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
28. märts 2018, 19:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus kava seab perspektiiviks liigi säilimise vähemalt senise arvukuse (600–700 paari) tasemel. Olulisemad meetmed on elupaikade kaitse tagamine, häirimise vähendamine pesapaikades ning toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine. Tegevuse kogueelarve viieks aastaks on 97 900 eurot.
"Võime tunda uhkust, et juba 1958. aastal loodusmälestusobjektina kaitse alla võetud liigi seisund on viimase 50 aasta jooksul Eestis tunduvalt paranenud.” Marju Erit.
„Sel sajandil on riikliku seire andmetel väike-konnakotka arvukus Eestis jäänud stabiilseks,” sõnas keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.
“Oleme suutnud ohustatud liigi seisundit parandada pesapaikade kaitseks kehtestatud piirangute järjekindla rakendamisega. Võime tunda uhkust, et juba 1958. aastal loodusmälestusobjektina kaitse alla võetud liigi seisund on viimase 50 aasta jooksul Eestis tunduvalt paranenud,” lausus ta.
Ometi näitavad Eriti selgituse kohaselt nii riiklik seire kui ka tegevuskava täitmiseks tehtud uuringud, et konnakotkaid ohustavad tegurid ei ole kuhugi kadunud.
Kuna Eesti väike-konnakotka populatsiooni seisundit võib praeguse arvukuse puhul pidada soodsaks ja ohutegurite eest hästi kaitstuks, on nüüdse olukorra hoidmiseks
vajalik tagada küllalt suure elupaiga pikaajaline säilimine, mis loob eelduse liigi arvukuse püsimiseks.
Samuti on kavas jätkata seniteadmata pesapaikade otsinguga, et tagada paljudele Eestis pesitsevate väike-konnakotkaste elupaikadele seadusest tulenev kaitse ning teha liigi ökoloogiat selgitavaid rakendusuuringuid.
Väike-konnakotkast peetakse kohatruuks liigiks, Eestis on teada palju pesi, mida on asustatud järjest üle kümne aasta ning Pärnumaal on kinnitatud ühe pesa asustatus vähemalt 20 aasta jooksul.