Koda tahab riietada kõik korstnapühkijad vormirõivasse

Litsentsiga korstnapühkija Arvo Jõe Häädemeestelt näitas, milline näeb välja üks õige paraadvorm. Foto: Urmas Luik

Eesti ja Läti korstnapühkijate konverents tõi läinud reedel Häädemeeste seltsimajja kokku saalitäie ametivendi, kellest üks litsentsiga korstnapühkijaid Arvo Jõe Häädemeestelt oli selga tõmmanud oma paraadmundri.

Kuldne pannal ja nööbid mustal vormil ning valge sall – sellisena näeb Jõed tihti õnnetoojana pulmades.

Mõnigi korstnapühkija poetas konverentsil vaikselt, et tal on vorm kaasas küll, kuid see lebab autos. Jõe on Eesti korstnapühkijate koja liige ja kuulub selle juhatusse. Samuti on koja juhatuses Koit Koppel, kes muude valdkondlike ettekannete hulgas rääkis konverentsile tulnutele koostöö eelistest.

Eesti kuni paarisajast tunnistusega korstnapühkijast 36 on koja liikmed.

Koppel ja Jõe avaldasid lootust, et järgmiseks aastaks saab vastu võetud standard, mis kohustab korstnapühkijaid kandma tööajal vormi, igatahes töö selle nimel käib. Nad märkisid, et see tõstab töötegija usaldusväärsust, sest vormi iga isehakanu soetama ei hakka.

Kui standard jõustub, läheb see kutsekoja veebilehele üles.

Mehed möönsid, et üleöö kutsestandardi vormi puudutav osa ilmselt ellu ei rakendu, kuid koda vähemasti püüdleb selle poole.

Traditsioonilist tagasihoidlikumat töörõivast kannab Jõe iga päev katustelgi, kuid siis ta valget salli kaela ei pane, see käib piduliku rõiva juurde.

Mehed mainisid, et iga korsten on erinev ja kui suuri ummistusi ette ei tule, siis iga töö nägu ära ei määrigi. Ent selles töös tuleb valmis olla hetkedeks, kui keset üldist musta vaid silmavalged välguvad.

Jõe sõnutsi võib täheldada seda, et kui puhastamine on jäänud hilja peale, ei julge inimesed korstnapühkijat enam kohale kutsuda. Mõtlemata sellele, et venitades läheb olukord üha hullemaks ja ohtlikumaks.

“On palju juhtumeid, kui keegi helistab, et “mul on viis aastat pühkimata, ma ei julgegi enam kutsuda teid, te panete mul selle asja kinni, ma mõtlen veel”. Ma vastan siis, et võib-olla te järgmist talve üle ei ela, põlebki maha. Ma vähemalt tulen, vaatan üle, oskan nõu anda, et kõige hädavajalikumad tööd ära teha. Ja vahel ongi, et enam tagasi ei helistata,” nentis Jõe.

Nii oligi konverentsi vahest olulisim osa õhtu, kui elanikele jagati teadmisi küttesüsteemide korrashoiu kohta. Häädemeeste vallavalitsusel aitasid rahvusvahelist sünkroontõlkega konverentsi teoks teha OÜ HelpiR Turundustugi ja Eesti-Läti programm.