Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli juurest algas 36 tundi kestev sisekaitseakadeemia aastapäevaretk, mille finiš on plaanitud reede varahommikuks.
Galerii: kadetid võrdlevad öisel retkel oskusi koolijuhi omaga
"Võistlevad akadeemia kadetid, õppejõud, vilistlased ja koostööpartnerite esindajad. Retke teeb eriliseks asjaolu, et rajal võistlevad külg külje kõrval nii kolledži direktor kui esimese kursuse kadett. Retk toimub Pärnumaa metsades ja rabades," rääkis sisekaitseakadeemia kommunikatsioonispetsialist Eger Karuse.
"Linnulennult on raja pikkus 45 kilomeetrit. Teekonna vältel läbivad osalejad 11 kontrollpunkti, kus tuleb lahendada ellujäämiseks vajalikke ja sisekaitseteemalisi ülesandeid. Retkele on registreerinud 13 võistkonda kokku 63 osavõtjaga," teatas Karuse.
Aastapäevaretke peakorraldaja, Ellujäämisakadeemia peainstruktori Martin Kreegi sõnutsi on eesmärk inimeste rutiini murda ja pakkuda neile kogemust, mis aitaks tööl vastu pidada ja keerulistes olukordades hakkama saada. "Raskusi ületades muutub meie probleemide lahendamine lihtsamaks. Peale selle meeldib inimestele ennast proovile panna," väitis akadeemia vilistlane.
Politsei- ja piirivalvekolledži direktor Kalvi Almosen, kes võistkonnaga rajale läheb, tunnustab retke, sest see ühendab siseturvalisuse väärtusi. "See on sündmus, mille käigus üheskoos lahendada ülesanded, kontrollida meeskonnatöö oskusi küllalt ekstreemsetes oludes. Kui meeskond peab vastu 36 tundi, suureneb tõenäosus, et tööülesanded ei ole ületamatud," kinnitas Almosen.
Samuti hindab direktor kõrgelt, et tegemist on paljuski vabatahtlikkusel põhineva ettevõtmisega.
Finantskolledži esimese kursuse kadett Astrid Arutamm läheb võistlema esimest korda. Otsus kaaslastega osaleda sündis niipea, kui ta vastupidavusretkest kuulis. "Kuna minu eriala toob tulevikus kindlasti palju pingelisi hetki, tunnen, et pean panema end olukorda, kus on raske. Nii saan ennast paremaks muuta ja näha, mis mind nõrgestab või just motiveerib," mõtiskles Arutamm. Kadett lisas, et kindlasti toob võistlus pingeid, ehk isegi pisaraid, ent see aitab ennast paremini tundma õppida ja tulevikus kaaskodanike turvalisust tagada.