Vöötrajal lapse alla ajanud 82aastane mees tohib autoga edasi sõita

Õnnetuses kannatada saanud laps kolm päeva pärast juhtunut. Elu oli võimalik vaid valuvaigistite abil. Foto: Erakogu

• Mullu jäi üheksa-aastane poiss ülekäigurajal auto alla.
• Viimased pool aastat on pere tegelenud õnnetusest taastumisega.
• Autot juhtinud 82aastane mees mõisteti hiljuti kriminaalkorras süüdi.
• Süüdlane saab autot edasi juhtida, sest seadus ei luba temalt juhiluba võtta.

Mullu 16. augusti varahommikul helistas Kristile tema üheksa-aastane poeg Lauri. Laps küsis, kas võib lähedalasuvasse poodi minna. Järgmine kõne tuli emale juba politseist, umbes poolteist tundi pärast kohutavat õnnetust.

Juhtimisõigus jääb talle alles, sest seadus ei võimalda liikumispuudega inimeselt karistusena juhiluba ära võtta.

Politseiametnik küsis Kristilt, kas talle pole tõesti juba teada antud: Lauri lebas selleks ajaks Pärnu haigla viiendal korrusel operatsioonilaual. Laps oli väga raskes seisus.

“Kangestusin täielikult. Peast käis läbi, et mis, kus ... See ei saa olla tõsi!”

Mõistagi hakkasid haiglasse sõites ema pisarad katkematult voolama. Küsimusi oli rohkem kui vastuseid. Kui naine kohale jõudis, anti talle rahustit, mis hädasti ära kulus.

Järgnevat vaatepilti ei sooviks ­näha ükski ema. “Ta ärkas narkoosist vaikselt, värises, pea seotud, kanüülid käelaba peal ja teisel käel küünarnuki siseküljel, pool nägu marraskil, verine, teki sisse mähitud,” kõneles ta.

Poiss avas vaevaliselt verise silma, üritas midagi öelda, tema hambadki olid verega koos. “Peatasin teda, pärast on aega rääkida ...”

Selleks ajaks ei teadnud ema veel ikka, mis tema pojaga oli juhtunud.

Lauri haaras tol augusti hommikupoolikul tõukeratta, poodi jõudmiseks pidi ta ületama lähedalasuva Mai kooli esist ülekäigurada kaks korda.

Poiss tuli parasjagu kauplusest tagasi, kui Laine tänava poolt lähenes sõiduauto Nissan, pööras paremale Mai tänava vöötrajale ja sõitis seda ületanud Laurile otsa nii suure hooga, et laps lendas mitu meetrit eemale ja maandus näoga vastu asfalti.

Autoroolis istunud 82aastane Uno oli pärast juhtunut šokis. “Mul on südamest kahju,” lausus ta kohale saabunud Pärnu Postimehe reporterile. Käsi südamel, lausus ta, et pole varem liiklusõnnetusse sattunud. “Ma loodan väga, et laps saab terveks.”

Hilisema kriminaaluurimise käigus selgus, et Uno oli autot juhtides olnud ääretult tähelepanematu, ei teinud ülekäigurajast välja ja rikkus viit liiklusseaduse paragrahvi.

Vöötrajal lapse alla ajanud 82aastane Uno (pildil seljaga) mõisteti veidi üle nädala tagasi kriminaalkorras süüdi. Foto: Mailiis Ollino

22. mail astus Uno Pärnu maakohtu ette kuriteosüüdistusega ja kokkuleppemenetluse käigus mõisteti ta süüdi mootorsõidukiga eluohtliku vigastuse tekitamises ettevaatamatusest.

Kohus mõistis mehele kümme kuud vangistust, mida ta ei pea täitma asuma, kui aastase katseaja jooksul kuritegu toime ei pane.

Kannatanu emale tuli aga üllatu­sena, et juhtimisõigus jäeti õnnetuse põhjustanud mehele alles. “82aastane pensionär juhib autot, et šopata. Auto on mugavus, aga kas see asi on seda väärt, kui rooli keerates lendab laps ülekäigurajal viie meetri kaugusele?” arutles ta.

Küsimusele, kas nõnda ränki tagajärgi põhjustanud autojuht ei kujuta liikluses ohutu, vastas prokurör Marika Salmistu, et tegelikult saab liiklusõnnetuse põhjustajalt juhiloa ära võtta küll, kuid selle juhtumi puhul polnud see lihtsalt võimalik.

“Juhtimisõigus jääb talle alles, sest seadus ei võimalda liikumispuudega inimeselt karistusena juhiluba ära võtta,” põhjendas prokurör.

Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Markus Kärner täpsustas, et liikumispuudega inimesele on autoga sõita ääretult vajalik. “Sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine võib ebaproportsionaalselt riivata tema liikumisvabadust,” selgitas ta. Samuti märkis ministeeriumi nõunik, et juhiloa ära võtmisel võiks sellisel juhul olla küsitav, kas on tagatud liikumisvõimetu inimese õigus inimväärikusele.

Kristi sõnutsi on viimane poolaasta olnud tema perele elu raskeim aeg. ­Lahtise reieluumurruga Lauri veetis haiglas kuu aega, siis istus ratastooli, järgnes käimistugiraam ja lõpuks õpetati teda karkudega käima. “Ta hakkas alla andma ja pidin teda veenma,” lisas Kristi.

Järgnes füsioteraapia, kodus tuli ­pidevalt teha harjutusi. Poisile oli mitu operatsiooni. Karke kasutas Lauri paar kuud ja edasi käis ta mitu kuud longates.

Kaks kuud tagasi hakkas kõnnak ­aina paremaks muutuma. Nüüdseks saab ta isegi teiste poistega jalgpalli taguda. Emal jääb üle vaid tänada arste ja füsioterapeute, kes lapsega imet tegid.

Uno tohib aga autoga edasi sõita. 82aastasel mehel on kehtiv autojuhi­luba ja selle juurde kuuluv tervisetõend on uuendatud selle aasta jaanuaris.

“Ta saab rooli keerata 2025. aastani. Loodan, et ta seda ei tee,” ütles ema.

Liikumispuue vs. juhiluba

• 2016. aastal juhtis 38aastane Urmas Tartus autot purjuspäi. Mees mõisteti kriminaalkorras süüdi, samuti võeti temalt juhiluba. Hiljem kaebas süüdimõistetu kohtule, et ta peab sõidukit kasutama liikumispuude ­tõttu. Maakohus rahuldas taotluse, kuid riigikohus omakorda tühistas maakohtu otsuse. ­Kõrgeim kohtuaste märkis, et rikkumised on olnud liiga ulatuslikud ja korduvad, et mehe taotlust põhjendatuks lugeda.
• 2013. aastal jäi Tartus politseile purjuspäi vahele 58aastane Andrey, mille järel mehelt võeti juhiluba ajutiselt ära. Mees kaebas otsuse kohtusse ja riigikohus märkis, et mootorsõiduki kasutamine peab olema isiku liikumispuude tõttu vältimatult vajalik. Maakohus andis mehele juhtimisõiguse tagasi.
• 2012. aastal karistas Lääne prefektuur meest kiiruseületamise eest ja võttis lisakaristusena temalt juhiloa. Mees kaebas kohtule, et tal on liikumispuue ja tööle pääseb vaid autoga. Riigikohus tühistas seetõttu otsuse ja saatis tagasi alam­astme kohtule uueks otsustamiseks. Muu seas palus riigi­kohus maakohtul hinnata, kas mehel leidub tööle minekuks muid võimalusi.

Allikas: riigikohtu lahendid